Englaantengïele (ENG01‑04)
Jarngebiehkieh
Gaskesadteme
Gaskesadteme lea mïelem sjugniedidh gïeline jïh maehtedh gïelem nuhtjedh byjjes jïh ovbyjjes ektiedimmine. Learohkh edtjieh åtnose vaeltedh sjiehteles strategijh juktie njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtedh joekehts tsiehkine, jïh viehkine joekehts medijh jïh gaaltijh nuhtjedh. Learohkh edtjieh åadtjodh dååjredh, nuhtjedh jïh goerehtidh gïelem voestesiereste. Lïerehtimmie edtja sjïehteladtedh guktie learohkh åadtjoeh soptsestidh jïh mubpiejgujmie årrodh rïektes jïh praktihkeles tsiehkine.
Aktanamme maahtoeulmieh – jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogramme
- sjiehteles strategijh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh gaskesadtemisnie nuhtjedh
- sjiehteles digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh ektiedahkosne nuhtjedh
- möönsterh nuhtjedh guktie edtja baakoeh jiehtedh gaskesadtemisnie
- goltelidh, guarkedh jïh nuhtjedh akademihkeles gïelem gosse jïjtsh njaalmeldh jïh tjaaleldh teekstigujmie barka
- jeereldihkie jïh veele, galkije jïh iktemierien jeereldihkie baakoeveahkine jïh idiomatiske lahtesigujmie soptsestidh sjïehtedamme aajkose, dåastoejasse jïh tseahkan
- mubpiej argumentasjovnem tjïelkestidh jïh mubpiej lahtestimmieh nuhtjedh jïh bæjjese fulkedh soptestalleminie jïh digkiedimmine ovmessie teemaj bïjre
- ovmessie gaaltijh nuhtjedh laejhtehkslaakan, maereleslaakan jïh ussjedammeslaakan
- ovmessie byjjes jïh ovbyjjes teeksth tjaeledh, aaj laavkeme, struktuvrine jïh iktemierien mah buerkiestieh, digkiedieh, tjïelkestieh jïh ussjededtieh, sjïehtedamme aajkose, dåastoejasse jïh tseahkan
- vihkeles væhtah buerkiestidh man åvteste englaantengïele vielie åtnasåvva goh veartenegïele
- gellievoetem jïh seabradahketsiehkieh goerehtidh jïh dej bijjeli ussjedadtedh englaantengïeleldh veartenisnie histovrijes ektiedimmiej mietie
- digkiedidh jïh ussjedadtedh hammoen, sisvegen jïh vierhkievierhtiej bijjeli englaantengïeleldh kulturelle buektemehammojne ovmessie medijijstie, aaj musihke, filme jïh spïele
Gïelelïereme
Gïelelïereme sæjhta jiehtedh gïelevoerkesvoetem jïh daajroem englaantengïelem evtiedidh goh systeeme, jïh maehtedh gïelelïeremestrategijh nuhtjedh. Daajroe guktie gïeletjoejh, baakoeveahka jïh baakoe-, raajesestruktuvre jïh teekstestruktuvrh åtnasuvvieh, learoehkidie veeljemh jïh nuepieh vedtieh gaskesadtemisnie jïh ektiedahkosne. Gïelelïereme sæjhta jiehtedh ektiedimmieh vuejnedh englaantengïelen jïh jeatjah gïeli gaskem mejtie learohkh maehtieh, jïh guarkedh guktie englaantengïele lea tseegkesovveme.
Aktanamme maahtoeulmieh – jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogramme
- sjiehteles strategijh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh gaskesadtemisnie nuhtjedh
- sjiehteles digitaale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh gïelelïeremisnie, teekstesjugniedimmesne jïh ektiedahkosne nuhtjedh
- möönsterh nuhtjedh guktie edtja baakoeh jiehtedh gaskesadtemisnie
- jeereldihkie jïh veele, galkije jïh iktemierien jeereldihkie baakoeveahkine jïh idiomatiske lahtesigujmie soptsestidh sjïehtedamme aajkose, dåastoejasse jïh tseahkan
- daajroem ektiedimmiej bïjre nuhtjedh gaskem englaantengïelem jïh jeatjah gïelh mejtie learohkh jïjtse gïelelïeremisnie demtieh
- daajroem grammatihken jïh teekstestruktuvren bïjre nuhtjedh barkosne jïjtse njaalmeldh jïh tjaaleldh teekstigujmie
- lohkedh, digkiedidh jïh ussjedadtedh sisvegen jïh vierhkievierhtiej bijjeli ovmessie teekstine, aaj jïjtjeveeljeme teeksth
- ovmessie byjjes jïh ovbyjjes teeksth tjaeledh, aaj laavkeme, struktuvrine jïh iktemierien mah buerkiestieh, digkiedieh, tjïelkestieh jïh ussjededtieh, sjïehtedamme aajkose, dåastoejasse jïh tseahkan
- jïjtsh teeksth vuarjasjidh jïh bueriedidh faageles kriteriji mietie, jïh daajroen mietie gïelen bïjre
- digkiedidh jïh ussjedadtedh hammoen, sisvegen jïh vierhkievierhtiej bijjeli englaantengïeleldh kulturelle buektemehammojne ovmessie medijijstie, aaj musihke, filme jïh spïele
Englaantengïeleldh teeksth gaavnesjidh
Gïelelïereme sjugniehtåvva englaantengïeleldh teekstigujmie. Teekstebaakoe åtnasåvva vijries goerkesisnie; njaalmeldh jïh tjaaleldh, trygkeme jïh digitaale, grafihkeles jïh tjiehpeles, byjjes jïh ovbyjjes, tjiehpieslidteræære jïh aamhteseteeksth, daaletje tïjjeste jïh åvtetje aejkeste. Teeksth maehtieh utnedh tjaalegh, guvvieh, tjoejem, graafh, taalh jïh jeatjah buektemevuekieh mah tjåanghkan bïejesovveme juktie tjïertestidh jïh dïjrem buektedh. Barkoe englaantengïelen teekstigujmie learoehkidie daajroem jïh dååjrehtimmiem vadta gïeleldh jïh kulturelle gellievoetine, jïh aaj goerkese aalkoeåålmegi jieledevuekiej, ussjedimmievuekiej jïh aerpievuekiej bïjre. Gosse ovmessie såarhts englaantengïeleldh teeksti bijjeli ussjededtieh, toelhkestieh jïh vuarjasjieh, learohkh edtjieh gïelem jïh daajroem kultuvren jïh seabradahken bïjre vejtiestidh. Learohkh dan tjïrrh gaskekulturelle goerkesem evtiedieh guktie maehtieh joekehts jieledevuekieh, ussjedimmievuekieh jïh gaskesadtememöönsterh haalvedh. Learohkh edtjieh våaromem åadtjodh jïjtsh jïh mubpiej identiteetem vuejnedh gelliengïeleldh jïh gellienkulturelle ektiedimmesne.
Aktanamme maahtoeulmieh – jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogramme
- lohkedh, digkiedidh jïh ussjedadtedh sisvegen jïh vierhkievierhtiej bijjeli ovmessie teekstine, aaj jïjtjeveeljeme teeksth
- englaantengïeleldh tjiehpieslidteratuvrem lohkedh, analyseeredh jïh toelhkestidh
- ovmessie aamhteseprovsateeksth seamma teeman bïjre joekehts gaaltijijstie lohkedh, jïh viertiestidh jïh laejhtehkslaakan vuarjasjidh man ussjedammes gaaltijh leah
- ovmessie gaaltijh nuhtjedh laejhtehkslaakan, maereleslaakan jïh ussjedammeslaakan
- vihkeles væhtah buerkiestidh man åvteste englaantengïele vielie åtnasåvva goh veartenegïele
- gellievoetem jïh seabradahketsiehkieh goerehtidh jïh dej bijjeli ussjedadtedh englaantengïeleldh veartenisnie histovrijes ektiedimmiej mietie
- digkiedidh jïh ussjedadtedh hammoen, sisvegen jïh vierhkievierhtiej bijjeli englaantengïeleldh kulturelle buektemehammojne ovmessie medijijstie, aaj musihke, filme jïh spïele