Ná muitalat givssideami birra

Jus du mielas lea váttis dahje heahpat muitalit ahte don givssiduvvot dahje bieguhuvvot, de it leat okto. Dat lea áibbas dábálaš. Muhto čiegadit dan ii ábut.

Muital áigá jo 

Lea dehálaš ahte muitalat áigá jo vai skuvla ja eará ollesolbmot sáhttet veahkehit ovdalgo vearáska. Ollesolbmot galget váldit du duođalaččat ja bissehit givssideami.

Loga eanet iežat vuoigatvuođaid birra.

Muhtumin it dáidde diehtit gii du lea givssidan, jus dat dáhpáhuvvá anonymalaččat neahtas. Dalle lea vuogas vurket dieđuid, govaid ja eará áššiid mat čállojuvvojit du birra neahtas, vai beasat čájehit dan ollesolbmuide.

Geainna válddán oktavuođa skuvllas? 

Eai leat njuolggadusat das geainna galggat háleštit. Deháleamos lea ahte muitalat dan birra soapmásii, geasa leat oadjebas. Sáhttá leat ovdamearkka dihtii du gulahallanoahpaheaddji, sosiálaoahpaheaddji dahje ráđđeaddi, rektor dahje earát skuvllas. Sáhtát maiddái háleštit dearvvašvuođadivššáriin.

Muitte ahte du váhnemat sáhttet leat dehálaš doarjjan ja sáhttet vuolgit du mielde go áiggut hállat skuvllain. Jus háliidat ahte du váhnemat dahje earát geaidda luohtát, galget hállat skuvllain du ovddas, de lea dat áibbas ortnegis.

Jus eai oro váldimin du duođalaččat, de sáhtát váldit oktavuođa Fylkkamánniin dan fylkkas gos ásat. Fylkkamánni lea sihke olmmoš ja kantuvra mii earret eará galgá gozihit ahte skuvla veahkeha du jus don givssiduvvot.

Jus don háliidat earáin háleštit 

Lassin dasa ahte muitalit givssideami birra skuvlii, de sáhttá leat buorre háleštit ustibiin dahje earáin geasa luohtát. Leat olu buorit olbmot geain sáhtát jearrat, geaiguin sáhtát chattet dahje háleštit, almmá muitalkeahttá gii don leat. Dá leat mii čohkken evttohusaid:

Ung.no – jeara visot maid imaštalat

Ung.no lea almmolaš eiseváldi diehtokanála nuoraide. Dáppe oaččut vástádusaid dasa maid imaštallat, ovdamearkka dihtii givssideami, bieguheami, ustibiid, oktovuođa ja eará áššiid birra. Sáhtát sáddet deike gažaldagaid, dahje lohkat earáid gažaldagaid ja vástádusaid. Ii oktage dárbbaš diehtit gii don leat.

Mana ung.no.i.

Kors på halsen – háleš dahje chatte ollesolbmuin

Kors på halsen lea báiki gosa don gii leat vuollil 18 jagi, sáhtát riŋget, sáddet e-poastta dahje chattet ja váldit ovdan dan mii lea dehálaš dutnje. Beasat háleštit ollesolbmuin geasa sáhtát luohttit, ja guhte ii oainne gii don leat. Sáhtát muitalit buot, sihke buriid áššiid birra ja lossa ja váttes áššiid birra, nugo givssideami ja bieguheami birra.

Mana Kors på halsenii

Snakkommobbing.no

Snakkommobbing.no lea siidu gos sáhtát chattet ollesolbmuiguin givssideami birra ja oažžut vástádusaid gažaldagaide maid imaštalat. Ii oktage oainne gii don leat.

Mana snakkommobbing.no:i

Ungdomstelefonen – jeara seksualitehta birra

Sáhtát riŋget Ungdomstelefonii jus háliidat hállat soapmásiin seksualitehta, sohkabeali, identitehta ja ráhkásnuvvama birra. It dárbbaš muitalit gii don leat.

Mana Ungdomstelefonii

Mánáidáittardeaddji – jeara mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaid birra

Mánáidáittardeaddji lea sihke kantuvra ja olmmoš. Mánáidáittardeaddji sáhttá vástidit du gažaldagaide vuoigatvuođaid birra ja addit dutnje rávvagiid. Sáhtát ovdamearkka dihtii geavahit jearranbálvalusa ”Spør Barneombudet”. Doppe ii beasa oktage diehtit geat dat jerret gažaldagaid. Sáhtát maiddái lohkat earáid gažaldagaid vástádusaid.

Mana Spør Barneombudetii

Slettmeg.no – veahkehit du sihkkut áššiid neahtas

Jus givssiduvvot dahje bieguhuvvot sosiála mediain dahje eará sajiin neahtas, de sáhttá leat váttis sihkuhit dieđuid. Slettmeg.no addá buriid rávvagiid ja sáhttá veahkehit du.

Mana slettmeg.no:i

Politiijat

Sáhtát váldit oktavuođa politiijaiguin jus givssiduvvot neahtas dahje eará sajiin. Sáhtát cavgilit politiijaide das mii dáhpáhuvvá duinna dahje oahppásiin. Sáhtát maiddái váidit ášši.

Mana politiet.no:i

Fant du det du lette etter?

0/250
0/250

Tusen takk for hjelpen!