Mu mánás ii leat buorre dilli mánáidgárddis, maid sáhtán dahkat?

Sáhttet leat olu sivat dasa manne du mánná ii loavtte mánáidgárddis. Givssideapmi ja bieguheapmi sáhttá leat okta dain.

Mii lea givssideapmi smávva mánáid gaskkas? 

Givssideapmi mánáidgárddis sáhttá dáhpáhuvvat máŋgga láhkai. Sáhttet leat ollesolbmuid dahje eará mánáid dagut mat dagahit ahte mánná ii dovdda iežas gullamin dahje dehálažžan searvevuhtii.

Sáhttá leat ahte mánná olgguštuvvo stohkosis ja ságastallamis, dahje ii goassige oaččo láidet dahje čohkkát gean nu bálddas.

Smávva mánát sáhttet hoigat, gáskit ja huškut. Dát lea oassin máná ovdáneamis, ii ge dárbbaš leat givssideapmi. Muhto jus du mánná ohpihii ahte ohpihii bieguhuvvo dahje hárdojuvvo, de berret dán váldit ovdan mánáidgárddiin.

Maid galggat geahččat? 

Mánát eai álo muital das mii dáhpáhuvvá mánáidgárddis. Dáid gažaldagaid sáhtát jearrat alddát:

  • Lea go mánná movttet mánáidgárddis?
  • Maid muitala mánná ruovttus mánáidgárddi birra?
  • Orrot go du mánás ustibat mánáidgárddis?
  • Orru go du mánná dovdamin iežas oadjebassan mánáidgárddis?
  • Muitala go mánná stohkosiid ja somás vásáhusaid birra?

Eará áššit maid sáhtát geahččat jus vigut juoidá leat boastut.

Váldde oktavuođa mánáidgárddiin 

Lea dehálaš ahte dieđihat mánáidgárdái jus fuobmát ahte du dahje earáid mánná givssiduvvo, dahje man nu eará siva geažil ii leat buorre dilli mánáidgárddis.

  • Váldde oktavuođa pedagogalaš jođiheddjiin dahje mánáidgárdejođiheddjiin ja muital iežat vuorjašuvvama.
  • Sáhttá leat vuogas bivdit čoahkkima, gos dii ovttas sáhttibehtet ráhkadit plána das maid mánáidgárdi ja váhnemat sáhttet bargat vai mánná loaktá.
  • Sáhtát bivdit mánáidgárddi muitalit mo sii barget eastadit ja bissehit givssideami. Sáhtát maiddái gullat lea go mánáidgárddis plána bargui.

Mo jus mánáidgárdi ii váldde vuorjašuvvama duođalaččat? 

Jus mánáidgárdi du mielas ii váldde du vuorjašuvvama duođalaččat, de sáhtát váldit oktavuođa gielddain. Jus lea priváhta mánáidgárdi, de válddát oktavuođa mánáidgárddi eaiggádiin, vejolaččat gielddain jus eaiggát ii guldal. Ii gávdno formálalaš ovdánanvuohki, muhto dá leat moadde evttohusa dasa maid sáhtát dahkat:

  • Bivdde čoahkkima gullat mo sii sáhttet veahkehit du. Sihke gielda/mánáidgárdeeaiggát ja mánáidgárddi jođihangoddi berre leat čoahkkimis. Don maiddái sáhtát váldit earáid mielde dán čoahkkimii.
  • Evttot ahte ráhkaduvvo čálalaš plána das mii galgá dahkkot. Dán plánas galget leat mihttomearit, doaibmabijut ja bajilgovva das gii bargá maid.
  • Šiehtat čuovvolančoahkkima. 

Mánáid vuoigatvuođat mánáidgárddis 

  • Mánáidgárdi galgá leat oadjebas báiki ja váikkuhit dasa ahte mánát loktet ja ožžot ustibiid.
  • Mánáin galgá leat oadjebas mánáidgárdebiras. Sin galgá suddjet buotlágan fysalaš dahje psyhkalaš veahkaválddi vuostá. Givssideapmi ja loavkašuhttin adno veahkaváldin.
  • Mánáin lea riekti fullii.
  • Mánát, geat olgguštuvvojit stohkosis, galget oažžut erenoamáš čuovvoleami mánáidgárddis. Seammá galget mánát geat olgguštit earáid stohkosis.
  • Mánáid galgá meannudit luohttevašvuođain ja árvvusatnimiin.
  • Mánáin galget leat ollesolbmot geat leat buorit ovdagovat.
  • Mánáin lea riekti guldaluvvot buot áššiin mat gusket sidjiide. Sin oaiviliid galgá deattuhit sin agi ja láddama vuođul. Nu čuožžu ON mánáidkonvenšuvnnas.

Gáldut: Mánáidgárdeláhka ja rámmaplána.

Vuorjašuvat go sirdimis skuvlii?