Mii lea givssideapmi?

Imaštalat go leat go goassige givssiduvvon, dahje leat go don várra givssidan soapmása? Givssideapmi sáhttá leat veaháš mii ge. Dá leat moadde ovdamearkka.

Givssideapmi sáhttá geavvat iešguđet sajiin, ovdamearkka dihtii mánáidgárddis, skuvllas, skuvlageainnus, hárjehallamis, Interneahtas ja sosiála mediain. 

Deháleamos lea ahte muitalat dan birra ollesolbmui. Loga eanet mo muitalat givssideami birra.

Ferte go dáhpáhuvvat dávjá jus galgá leat givssideapmi? 

Olu ollesolbmot gohčodit dan givssideapmin duššefal jus bieguhuvvot máŋgii. Beroškeahttá maid earát gohčodit dan, de lea dus riekti buori dillái.

 Vaikko vel ollesolbmot eai gohčot dan givssideapmin, de galget fuolahit bissehit givssideami ja fuolahit ahte dus lea buorre dilli.

Givssideapmi neahtas ja sosiála mediain 

Givssideapmi ja bieguheapmi sosiála mediain ja neahtas lea seamma duođalaš go jus dáhpáhuvašii eará sajis. Ahte olusat oidnet dan mii almmuhuvvo, sáhttá dahkat ášši losibun. Muitte ahte givssideapmi ii leat goassige du iežat sivva, ja ahte ollesolbmot galget veahkehit du.

Dá leat moadde rávvaga:

  • Givssideapmi lea lobiheapme, maiddái neahtas.
  • Muital ollesolbmui.
  • Vurke dieđuid, govaid ja eará áššiid mat čállojuvvojit du birra, vai dus leat duođaštusat.
  • Slettmeg.no:s gávnnat veahki mo sihkuhat áššiid neahtas.
  • Politiijat sáhttet dutkat áššiid, maiddái dalle jus áššis leat mánát vuollil 15 jagi.
  • Ale vástit givssidandieđuide – dat sáhttá dagahit eanet givssideami.
  • Iskka mo sáhtát blokkeret dieđuid dahje su guhte givssida.

Givssideami sáhttá leat váttis fuobmát 

Muhtinlágan givssidemiid sáhttá leat váttis ollesolbmuide fuobmát, ovdamearkka dihtii romes geahčastagat, sealggabealsárdnun ja olggušteapmi neahtas. Ollesolbmot galget váldit buotlágan givssidemiid duođalaččat, muhto jus galggašit sáhttit dahkat maidege, de fertejit diehtit dan birra.

Olggušteapmi sáhttá leat givssideapmi 

 Olggušteapmi dahje dat ahte ii oktage hálit leat du ustit, sáhttá leat olggušteapmi. Leat olu olgguštanvuogit.

 Ovdamearkka dihtii ahte soames hárve dahje ii goassige beasa searvat stohkosii, riegádanbeaivái dahje festii dahje eará doaimmaide. Sáhttá maiddái leat dat go ii oktage dahje dušše moattis bohtet riegádanbeaivái dahje festii masa olmmoš lea bovden.

 Dat dáhpáhuvvá maiddái neahtas, ovdamearkka dihtii ahte soames ii beasa searvat joavkkuide sosiála mediain, dahje ahte olmmoš lea dat áidna, guhte ii taggejuvvo govas.

 Dádjun sáhttá leat givssideapmi 

Vaikko dušše dájut, de sáhttá ovdamearkka dihtii buddestatnama dahje bilkku geavaheapmi, beassansáni vearrutgeavaheapmi ja almmuhit govaid olbmuin guđet ieža eai hálit dan, leat givssideapmi. Dan mii du mielas lea dádjun, sáhttá leat lossat ja bávččagahtti earáide.

 Sáhttá maiddái leat givssideapmi jus don viidáseappot sáddet, kommenteret dahje liikot fasttes dieđu dahje gova mii lea oaivvilduvvon bieguhit soapmása. Loga nuppes ja jurdil ovdal go liikot, sáddet dahje almmuhat.

Manne muhtumat givssidit? 

Sáhttet leat iešguđet sivat dasa go muhtun givssida dahje bieguha nuppi.

 Muhtumat dovdet iežaset čaffadin ja jáhkket alddiset leat fápmu. Nuppit givssidit čájehit ahte sii gullet dihto roikái dahje jovkui. Sáhttá maiddái lea nu ahte son guhte givssida, givssida danne go son ballá givssiduvvot dahje ieš olgguštuvvot.

Sis, geat givssidit, sáhttá leat heajos iešdovdu. Sis sáhttá maiddái leat lossat ruovttus.

Badjel bealli sis geat givssidit earáid, givssiduvvojit maiddái ieža, čájeha Mediabearráigeahču Mánát ja mediat-iskkus.

Maid sáhttá givssideapmi dagahit? 

Vaikko givssideapmi lea nohkan, de sáhttet sii geat leat givssiduvvon, rahčat máŋggaid jagiid maŋŋá. Sii sáhttet rahčat skuvllas, ja olusat dovdet iežaset váivvis ja okto.

Givssideapmi sáhttá dagahit heajos iešdovddu, oktovuođa, psyhkalaš gillámušaid, dávddaid ja vearrámus dat ahte olmmoš ii hálit šat eallit.

Deháleamos lea ahte muitalat dan birra ollesolbmui. Loga eanet mo muitalat givssideami birra.

Givssideapmi sáhttá ovdamearkka dihtii leat:

Jus jáhkát iežat givssidan soapmása