Servodatfága sámi oahppoplána (SAF2-03)

Fága váldooasit

Servodatfága lea vuođđooahpahusa čađačuovvu fága ja lea oktasašfága joatkkaoahpahusa buot oahppoprográmmain. Oahpahus galgá danne dahkkot eanemus lági mielde relevántan ohppiide ja heivehuvvot iešguđet oahppoprográmmaide.

Fága lea juhkkojuvvon váldoosiide maidda leat hábmejuvvon gelbbolašvuođamihttomearit. Buot váldooasit dievasmahttet guhtet guoimmiset, ja daid ferte geahččat oktilaččat. Dutki lea okta váldooassi mii fátmmasta fága eará váldoosiid, sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas.

Vuođđoskuvllas fátmmasta servodatfága dutki-, servodatoahppu-, geografiija- ja historjá-váldoosiid.

Joatkkaoahpahusas fátmmasta fága dutki-, olmmoš-, servodat ja kultuvra-, bargo- ja ealáhuseallin-, politihkka ja demokratiija- ja riikkaidgaskasaš bealit-váldoosiid. Geografiija ja historjá fievrreduvvojit viidáseappot oktasašfágan studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain. Servodatoahppu integrerejuvvo juohke váldooassái.

Vuođđoskuvllas leat servodatfágas gelbbolašvuođamihttomearit 4., 7. ja 10. jahkecehkiid maŋŋil.

Joatkkaoahpahusas leat servodatfágas gelbbolašvuođamihttomearit maŋŋil Jo1:ža oahppospesialiserema oahppoprográmmain, reálafágaid prográmmasurggiin ja giela, servodatfága ja ekonomiija prográmmasurggiin.

Oahppospesialiserema oahppoprográmmain, hábmenfágaid prográmmasurggiin leat servodatfágas gelbbolašvuođamihttomearit Jo2:ža maŋŋil.

Váldoosiid bajilgovva:

Jahkeceahkki

Váldooasit

1.–10.

Dutki

Historjá

Geografiija

Servodatoahppu

Jo1/Jo2

Dutki

Olmmoš, servodat ja kultuvra

Bargo- ja ealáhuseallin

Politihkka ja demokratiija

Riikkaidgaskasaš dilit

Fidnofágalaš oahppoprográmmain ja valáštallanfágaid ja musihka, dánsuma ja drámá oahppoprográmmain leat servodatfágas gelbbolašvuođamihttomearit Jo2:ža maŋŋil.

Dutki

Váldooassi fátmmasta fága eará váldoosiid, ja danne galgá bargat dutki gelbbolašvuođamihttomeriiguin go bargá eará váldoosiid gelbbolašvuođamihttomeriiguin. Váldooasis lea sáhka mo hukset servodatfágalaš áddejumi diehtoáŋgirvuođa, imaštallama ja hutkanbargguid bokte. Arvvosmahttit kritihkalaččat árvvoštallat sajáiduvvan ja ođđa servodatfágalaš máhtu gálduid ja gáldokritihka bokte lea dehálaš. Dutki fátmmasta maiddái servodatfágalaš máhtu ja gelbbolašvuođa gaskkusteami, digaštallama ja ovdáneami.

Historjá

Váldooasis lea sáhka ovdánahttit historjjá bajilgova ja áddejumi, ja guorahallat ja ságaškuššat mo olbmot ja servodat leat rievdan áiggiid čađa. Historjjás lea maid sáhka das mo olbmot duddjojit govaid ja hábmejit iežaset áddejumi vássánáiggi hárrái, ja mo dát váikkuha dálááigái. Arvvosmahttit kritihkalaš ja reflekterejeaddji servodatoassálastimii leat váldooasi guovddáš elemeanttat.

Geografiija

Váldooassi fátmmasta máilmmi lunddolaš ja olmmošráhkadan dilálašvuođaid báikádeami ja viidodaga, ja galgá arvvosmahttit áddet mo ja manne dát váikkuhit nubbi nuppi. Nuppástuvvanproseassaid kárten ja digaštallan lea guovddážis, oktan guoddevaš ovdáneami birra smiehttamiin. Geografiijas lea maiddái sáhka geavahit kártta ja selvehit ja čilget riikkaid ja gávpogiid ja našuvnnaid ja regiovnnaid erohusaid.

Servodatoahppu

Váldooassi fátmmasta fáttáid sosialiseren, politihkka, ekonomiija ja kultuvrra, ja das lea sáhka olbmuid gullevašvuođas ja vuostálasvuođain dálááiggeperspektiivvas. Ovttasdoaibman kultuvrralaš norpmaid ja servodatlaš stivrema gaskkas nuppi dáfus ja individuála dagut ja válljemat fas nuppi dáfus leat guovddážis váldooasis. Dásseárvvu, servodatmiellahttovuođa ja demokráhtalaš gálggaid ovdáneami mearkkašumit leat dehálaš dimenšuvnnat servodatoahpus.

Olmmoš, servodat ja kultuvra

Váldooassi fátmmasta sosialiserema, persovnnalaš ekonomiija, máŋggakultuvrralaš servodagaid, oskku rolla kultuvrras, ovttasássanvugiid ja rihkolašvuođa. Lea maiddái sáhka dásseárvvus, eamiálbmogiin, čearddalaš ja nationála minoritehtain, mo eastadit vierisbalu ja rasismma, ja gii ja mii váikkuha dálá nuoraide.

Bargo- ja ealáhuseallin

Váldooassi lea ealáhusaid, fitnodagaid, fidnoálggahemiid, fidnoválljemiid ja bargguhisvuođa birra. Lea maiddái sáhka bargoeallima organisašuvnnain ja bálkáhuksemis, ja dálá bargoeallimis ja dan prinsihpain ja árvvuin.

Politihkka ja demokratiija

Váldooassi fátmmasta politihkalaš vuogádaga buot dásiin ja čálgostáhta. Das lea sáhka politihkalaš bellodagain, ja das mii sáhttá áitit demokratiija. Dán váldooasis deattuhuvvojit maiddái stivrenvuohki, riektestáhta ja olmmošvuoigatvuođaid gaskavuođat.

Riikkaidgaskasaš dilit

Váldooassi fátmmasta riikkaidgaskasaš ovttasbarggu, terrorismma, vuostálasvuođaid, čoavdit vuostálasvuođaid ja ráfibargguid. Das lea maiddái sáhka globaliseremis, resurssaid juogadeamis ja guoddevaš ovdáneamis, ja Norgga rollas riikkaidgaskasaš aktevran.

Side 2 Av 10

Fant du det du lette etter?

0/250
0/250

Tusen takk for hjelpen!