Learoesoejkesje siebriedahkefaagesne saemien (SAF2-03)

Faagen åejvieboelhkh

Siebriedahkefaage akte sïejhme faage maadthlïerehtimmesne, jïh akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkelïerehtimmesne. Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh goh gåarede learoehkidie viehkine lïerehtimmiem sjïehtedidh dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.

Faage lea struktuvreradamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh. Gaajhkh åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh. Goerehtæjja akte åejviesuerkie mij båata faagen jeatjah åejviesuerkiej bijjelen jïh sïjse, dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkelïerehtimmesne.

Maadthskuvlesne siebriedahkefaage feerhmie åejviesuerkide goerehtæjja, siebriedahkedaajroe, geografije jïh histovrije.

Jåarhkelïerehtimmesne faage feerhmie åejviesuerkide goerehtæjja, indivijde, siebriedahke jïh kultuvre, barkoe- jïh jieleme, politihke jïh demokratije jïh gaskenasjovnaale tsiehkieh. Geografije jïh histovrije jåerhkieh goh ektiefaage dejnie studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammine. Siebriedahkedaajroe meatan vaaltasuvvieh fïerhtene åejviesuerkesne.

Maadthskuvlesne siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna 4., 7. jïh 10. daltesen mænngan.

Jåarhkelïerehtimmesne siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna mænngan Jåa1 ööhpehtimmieprogrammesne studijegoerehtæmman, programmesuerkie realfaagese jïh programmesuerkie gielese, siebriedahkefaagese jïh ekonomijese.

Ööhpehtimmieprogrammesne studijegoerehtæmman, programmesuerkie hammoedimmiefaagese, siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna Jåa2 mænngan.

Barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine jïh ööhpehtimmieprogrammesne idrettsfaagese jïh musihkese, daanhtsose jïh dramese, siebriedahkefaage maahtoeulmieh åtna Jåa2 mænngan.

Bijjieguvvie åejviesuerkijste

Daltese

Åejviesuerkieh

1.–10.

Goerehtæjja

Histovrije

Geografije

Siebriedahkedaajroe

Jåa1/Jåa2

Goerehtæjja

Indivijde, siebriedahke jïh kultuvre

Barkoe- jïh jieleme

Politihke jïh demokratije

Gaskenasjovnaale tsiehkieh

Goerehtæjja

Åejviesuerkie faagen jeatjah åejviesuerkiej bijjelen jïh sïjse båetieh, jïh dan åvteste edtja maahtoeulmiejgujmie goerehtæjjesne barkedh mearan maahtoeulmiejgujmie jeatjah åejviesuerkijste barka. Åejviesuerkie lea guktie siebriedahkefaageles goerkesem bæjjese bigkie tjetskehkevoeten, onterdimmien jïh sjugneden darjomi tjïrrh. Skreejredh laejhtehkslaakan vuarjasjidh tseegkeme jïh orre siebriedahkefaageles daajroem gaaltijeåtnoen jïh gaaltijelaejhtemen tjïrrh lea vihkeles. Goerehtæjja aaj leerehtimmiem, digkiedimmiem jïh evtiedimmiem siebriedahkefaageles daajroste jïh maahtoste feerhmie.

Histovrije

Åejviesuerkesne edtja histovreles bijjieguvviem jïh goerkesem evtiedidh, jïh goerehtidh jïh digkiedidh guktie almetjh jïh siebriedahke leah jorkesamme tïjje doekoe. Histovrije aaj feerhmie guktie almetjh guvvieh sjugniedieh jïh sijjen jïjtse goerkesem åvtetje tïjjeste hammoedieh, jïh guktie daate dam daaletje tïjjem tsevtsie. Skreejredh laejhtehkslaakan jïh ussjedihks meatan årrodh siebriedahkesne lea vihkeles biehkieh åejviesuerkesne.

Geografije

Åejviesuerkie feerhmie iemie jïh almetjesjugniedamme tsiehkieh eatnamisnie gaavnedh, jïh edtja goerkesem skreejredh guktie jïh man åvteste daah sinsitniem tsevtsieh. Goerehtalleme jïh digkiedimmie jarkelimmieprosessijste leah jarngesne, jïh monnehke evtiedimmien bïjre ussjedidh. Geografije lea aaj maehtedh kaarhtem nuhtjedh, jïh tjïelkestidh jïh buerkiestidh hedtieh jïh joekehtsh laanten jïh staaren gaskem, nasjovni gaskem jïh regijovni gaskem.

Siebriedahkedaajroe

Åejviesuerkie feerhmie aamhtesidie sosijaliseradimmie, politihke, ekonomije jïh kultuvre, jïh lea ektievoeten jïh vuestiebieliej bïjre almetji gaskemsh aktene daaletjen tïjjen perspektijvesne. Ektiespïele kultuvrelle njoelkedassi jïh siebriedahkestuvremen tjïrrh dennie aktene bielesne, jïh indivijduelle dahkoeh jïh veeljemh dennie mubpene leah jarngesne åejviesuerkesne. Aarvoe mïrrestallemistie, meatan årrodh siebriedahkesne jïh evtiedimmie demokrateles tjiehpiesvoetijste leah vihkeles biehkieh siebriedahkedaajrosne.

Indivijde, siebriedahke jïh kultuvre

Åejviesuerkie daej aamhtesidie feerhmie, sosijaliseradimmie, persovneles ekonomije, jienebekultuvrelle siebriedahkh, religijovnen råålla kultuvresne, ektiejieledevuekieh jïh kriminaliteete. Aaj mïrrestallemen bïjre, aalkoe-almetji bïjre, etnihkeles jïh nasjovnaale unnebelåhkoej bïjre, guktie maahta ammes-asven jïh rasismen vööste barkedh, jïh gie jïh mij mah noeride daanbiejjien tsevtsieh.

Barkoe- jïh jieleme

Åejviesuerkie lea daej aamhtesi bïjre, jielemh, sïelth, tseegkeme, barkoeveeljeme jïh barkohtsvoete. Aaj siebriedahki bïjre barkoejieliedisnie jïh baalhkatseegkeme, jïh barkoejieleden bïjre daan biejjien jïh dej prinsihpi jïh aarvoej bïjre mah leah barkoejieleden betnesne.

Politihke jïh demokratije

Åejviesuerkie dam politihkeles systeemem gaajhkine daltesinie jïh tryjjesstaatem feerhmie. Aaj dej politihkeles krirriej bïjre jïh mij maahta demokratijem håvhtadidh. Daennie åejviesuerkesne aaj leavloe bïejesåvva ektiedimmide gaskem stuvremehammoem, reaktastaatem jïh almetjereaktah.

Gaskenasjovnaale tsiehkieh

Åejviesuerkie gaskenasjovnaale laavenjostoem, terrorismem, ovvaantoeh, ovvaantoeloetemem jïh raeffiebarkoem feerhmie. Aaj globaliseringen, vierhtiejoekedimmien jïh monnehke evtiedimmien bïjre, jïh Nöörjen råålla goh gaskenasjovnaale aktööre.

Side 2 Av 10

Fant du det du lette etter?

0/250
0/250

Tusen takk for hjelpen!