Vihtiestamme 01.07.2013
Gjelder fra: 2013-08-01T00:00:00 +2
Gjelder til: 2022-07-31T00:00:00 +2
Ulmie
Eatnemedaejreme lea sjïdtedamme dan åvteste almetje lea tjetskehke, jïh daarpesje vaestiedassh gaavnedh gyhtjelasside sov bïjre, jieleden jïh jieledevuekien bïjre jïh mijjen sijjien bïjre eatnamisnie jïh universesne, jïh lea naemhtie akte bielie mijjen kultuvreste.
Saepmesne daan beajjetje maanah jïh noerh aktene siebriedahkesne byjjenieh, gusnie maahta aerpievuekien jieledevuekieh vuejnedh, jïh daejbaaletje daejreme jïh gïerve teknologije leah gaavnedamme. Saemien aerpievuekien daajroe eatnemen bïjre aktem ållesth ussjedimmiem jïh goerkesem fokusisnie åtna, gusnie leavloem beaja praktihkeles tjiehpiesvoetide. Eatnamisnie bïerkenidh jïh eatnemem eensilaakan jïh jiermijeslaakan nuhtjedh leah vyörtegs saemien tjiehpiesvoeth, gusnie daajroe boelveste boelvese sertieståvva eadtjohke darjomi tjirrh. Eatnemefaage edtja daejnie daajroesertiestimmine viehkiehtidh.
Laakh jïh teorijh eatnemedaejriemisnie leah maallh aktede gellielaaketje rïektesvoeteste, jïh daah maallh jorkesieh jallh vijriesåbpoe evtiesuvvieh orre vïhtesjimmiej, haarjanimmiej jïh åssjaldahki tjirrh. Akte vihkeles bielie dehtie sïejhme daajroste lea daejredh eatnemedaejreme lea evtiedimmesne, jïh dotkeme jïh orre daajroe eatnemedaejriemisnie jïh teknologijesne leah joekoen vihkeles siebriedahken evtiedæmman jïh jieledebyjresasse.
Jalhts eatnemedaejreme lea ovmessie faagebieline juakasovveme, goh biologije, fysihke jïh kjemije jïh geofaage, dle ulmie lea skuvlefaage eatnemefaage dovne teoretihkeles jïh praktihkeles vååjnoeh goh akte ållesth faage.
Daajroe jïh goerkese eatnemen bïjre jïh dåårjese eatnamisnie maahta væljoem skreejrehtidh eatnemevierhtide vaarjelidh, dam biologeles gellievoetem vaarjelidh jïh aktine monnehke evtiedimmine viehkiehtidh. Daan sjïekenisnie saemieh jïh jeatjah aalkoealmetjh daajroem utnieh eatnemen bïjre maam tjuara seahkaridh. Seamma tïjjen dle eatnemefaage edtja viehkiehtidh guktie maanah jïh noerh daajroeh jïh vuajnoeh evtiedieh, mah dejtie aktem eensi vuajnoem vedtieh dan ektiespïelese eatnemen, almetjen, teknologijen, siebriedahken jïh dotkemen gaskem. Daate lea vihkeles ihke fïerhte almetje edtja nuepieh utnedh ovmessie såarhts eatnemedaejremen jïh teknologeles bïevnesh guarkedh. Daate edtja fïerhten almetjasse aktem våaromem vedtedh meatan årrodh prosessine siebriedahkesne.
Dovne dæjpeleslaakan jïh teorijen mietie barkedh ovmessie dåeriesmoerigujmie laboratovrijinie jïh eatnamisnie lea daerpies jis edtja dååjrehtimmiem åadtjodh, jïh daajroem evtiedidh vuekiej jïh ussjedimmievuekiej bïjre eatnemedaejriemisnie. Daate maahta viehkiehtidh skaepiedihksvoetem evtiedidh, laejhtehkslaakan ussjedidh, eerlege årrodh jïh eadtjohkelaakan meatan årrodh desnie gusnie eatnemefaageles daajroe jïh maehtehtjevoete leah meatan. Jeereldihkie lïerehtimmiebyjresh goh feeltebarkoe eatnamisnie, laboratorijinie eksperimenteradidh jïh museumidie, daejremejarngide jïh sïeltide mïnnedidh, sæjhta lïerehtimmiem eatnemefaagesne ræjhkoesåbpoe darjodh, jïh nuepiem vedtedh ussjedidh, tjetskehke jïh heehkehts årrodh. Maahtoe utnedh ovmessie såarhts tjaalegh, vuekieh jïh teknologeles raerieh guarkedh aktem hijven våaromem vadta barkoefaageles ööhpehtimmide, vielie lohkedh jïh barkosne jïh eejehtallemisnie lïeredh abpe jieledem.
Faagen åejvieboelhkh
Faage lea öörnedamme åejviesuerkine mej sisnie maahtoeulmieh leah hammoedamme. Dah åejviesuerkieh sinsitniem lissiehtieh jïh tjuerieh ektesne vuajnalgidh.
Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmieprogrammide jåarhkeööhpehtimmesne. Edtja dan åvteste lïerehtimmiem dan sjyöhtehke darjodh learoehkidie guktie dïhte lea sjïehtedamme dejtie ovmessie ööhpehtimmieprogrammide.
Eatnemefaage maahtoeulmieh åtna 2., 4., 7. jïh 10. jaepiedaltesen mænngan maadthskuvlesne, jïh jåarhkeööhpehtimmesne Jåa1 mænngan studijeryöjreden jïh barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammine, jïh Jåa3 mænngan lissiebigkemisnie sïejhme studijemaahtose.
Bijjieguvvie åejviesuerkijste:
Jaepiedaltese | Åejviesuerkieh | |||||
1.–10. | Dotkijassa | Almetje eatnamisnie | Gellievoete eatnamisnie | Kråahpe jïh healsoe | Fenomenh jïh aamhth | Teknologije jïh hammoe |
Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh | Dotkijassa | Monnehke evtiedimmie | Beapmoe jïh healsoe | Goekedimmie jïh radio-aktiviteete | Energije båetijen aajkan | Bioteknologije |
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh | Dotkijassa | Monnehke evtiedimmie | Beapmoe jïh healsoe | Energije båetijen aajkan | ||
Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose | Dotkijassa | Monnehke evtiedimmie | Goekedimmie jïh radio-aktiviteete | Energije båetijen aajkan | Bioteknologije | |
Dotkijassa
Eatnemefaageööhpehtimmesne eatnemedaejreme lea dovne akte dorjese mij dam daajroem vuesehte maam mijjieh daan biejjien utnebe, jïh goh prosessh mah leah guktie eatnemefaageles daajroe bigkesåvva jïh tseegkesåvva. Dah prosessh feerhmie evtiedimmiem hypoteesijste, eksperimenteradimmie, öörnedamme vïhtesjimmieh, digkiedimmieh, laejhtehks vuarjasjimmie, argumentasjovne, buerkiestimmieh konklusjovnide jïh leerehtimmie. Dotkijassa edtja daejtie biehkide gorredidh lïerehtimmesne, jïh edtjieh meatan vaaltasovvedh dejnie jeatjah åejviesuerkine.
Almetje eatnamisnie
Åejviesuerkie Almetje eatnamisnie lea almetjen bïjre goh akte bielie eatnamistie, jïh almetjen dïedte eatnemem gorredidh, dovne daelie jïh båetijen boelvide, indivijde- jïh siebriedahken daltesisnie. Vijriesåbpoe lea krïevenassi bïjre akten monnehke evtiedæmman. Daate lea daajroen jïh goerkesen bïjre guktie almetje maahta eatnemem nuhtedh, jïh guktie almetji darjomh eatnemem tsevtsieh jïh jarkelieh, dovne gïetskesisnie jïh abpe veartenisnie. Dååjrehtimmie eatnamisnie bïerkenidh, jïh daajroe ovmessie saemien jïh jeatjah aalkoealmetji aerpievuekiej bïjre leah aaj meatan daennie åejviesuerkesne.
Gellievoete eatnamisnie
Jarngesne daennie åejviesuerkesne lea evtiedimmie daajroste, jïh eatnemen gellievoetem seahkaridh. Daajroeh biotiske jïh abiotiske faktovri bïjre ekosystemesne leah vihkeles jis edtja eatnemen ektiespïelem guarkedh. Feeltebarkoe aktem hijven våaromem beaja daajrojde jïh vuajnojde daennie suerkesne.
Daltesisnie Jåa1 dah åejviesuerkieh Almetje eatnamisnie jïh Gellievoete eatnamisnie gohtjesovveme Monnehke evtiedimmie goh akte guvvie vihkelesvoetese daan åejviesuerkien sisnjelen.
Kråahpe jïh healsoe
Åejviesuerkie lea guktie kråahpe lea bæjjese bigkeme, tsevtseme sjædta jïh jorkese tïjje doekoe. Daejredh guktie dah ovmessie bielieh kråahpesne ektesne fungeradieh lea eevre vihkeles jis edtja guarkedh guktie jieledevuekie kråahpem jïh healsoem tsevtsie. Meedijinie jïjnjem soptseste kråahpen, healsoen, jieledevuekien jïh beapmoej bïjre. Daajroe jïh laejhtehks vuarjasjimmie bïevnesijstie daennie suerkesne leah vihkeles jis edtja maehtedh dïedtem vaeltedh jïjtse kråahpen åvteste, jïh fysiske jïh psykiske healsoen åvteste. Seahkarimmie jïh hokse mubpiej åvteste leah aaj vihkeles daennie suerkesne.
Daltesisnie Jåa1 daate åejviesuerkie lea gohtjesovveme beapmoe jïh healsoe juktie vihkelesvoetem vuesiehtidh åejviesuerkien sisnjelen.
Fenomenh jïh aamhth
Åejviesuerkie lea ektiedimmiej bïjre eatnemefaageles fenomeni gaskem, jïh guktie almetjh leah lïereme ovmessie fenomenh jïh aamhth nuhtedh. Suerkie vihkeles suerkieh feerhmie fysihkeste, kjemijeste jïh geofaageste. Dïhte vuesehte guktie aamhth leah bæjjese bigkeme jïh sinsitnine reagerede, - jïh gïetede fenomenh goh tjoeje, tjoevke, elektrisiteete, magnetisme jïh energije. Mijjen jïjtse biejjiesysteeme, eatnemen sijjie, byjngetje veartenesijjie jïh dotkeme jïh teknologije aaj gïetesuvvieh.
Daltesisnie Jåa1 daate åejviesuerkie lea joekehtamme jïh gohtjesovveme energije båetijen aajkan jïh goekedimmie jïh radioaktiviteete juktie vihkelesvoetem vuesiehtidh åejviesuerkien sisnjelen.
Teknologije jïh hammoe
Åejviesuerkie lea maehtedh soejkesjidh, evtiedidh, åehpiedehtedh jïh vuarjasjidh funksjovnelle dorjesh. Ektiespïele eatnemedaejremen, teknologijen jïh monnehke evtiedimmien gaskem lea jarngesne daennie åejviesuerkesne. Teknologije jïh hammoe lea akte jienebefaageles aamhtese eatnemefaagesne, matematihkesne jïh duedtesne.
Daltesisnie Jåa1 daate åejviesuerkie lea bioteknologije gohtjesovveme juktie vihkelesvoetem vuesiehtidh åejviesuerkien sisnjelen.
Goekedimmie jïh radioaktiviteete
Åejviesuerkie lea ektiedimmiej bïjre eatnemefaageles fenomeni gaskem, jïh guktie almetjh leah lïereme ovmessie fenomenh jïh aamhth nuhtedh. Suerkie vihkeles suerkieh feerhmie fysihkeste, kjemijeste jïh geofaageste. Dïhte vuesehte guktie aamhth leah bæjjese bigkeme jïh sinsitnine reagerede, - jïh gïetede fenomenh goh tjoeje, tjoevke, elektrisiteete, magnetisme jïh energije. Mijjen jïjtse biejjiesysteeme, eatnemen sijjie, byjngetje veartenesijjie jïh dotkeme jïh teknologije aaj gïetesuvvieh.
Daltesisnie Jåa1 daate åejviesuerkie lea joekehtamme jïh gohtjesovveme energije båetijen aajkan jïh goekedimmie jïh radioaktiviteete juktie vihkelesvoetem vuesiehtidh åejviesuerkien sisnjelen.
Energije båetijen aajkan
Åejviesuerkie lea ektiedimmiej bïjre eatnemefaageles fenomeni gaskem, jïh guktie almetjh leah lïereme ovmessie fenomenh jïh aamhth nuhtedh. Suerkie vihkeles suerkieh feerhmie fysihkeste, kjemijeste jïh geofaageste. Dïhte vuesehte guktie aamhth leah bæjjese bigkeme jïh sinsitnine reagerede, - jïh gïetede fenomenh goh tjoeje, tjoevke, elektrisiteete, magnetisme jïh energije. Mijjen jïjtse biejjiesysteeme, eatnemen sijjie, byjngetje veartenesijjie jïh dotkeme jïh teknologije aaj gïetesuvvieh.
Daltesisnie Jåa1 daate åejviesuerkie lea joekehtamme jïh gohtjesovveme energije båetijen aajkan jïh goekedimmie jïh radioaktiviteete juktie vihkelesvoetem vuesiehtidh åejviesuerkien sisnjelen.
Man gellie tæjmoeh
Tæjmoeh leah 60-minudten ektievoetine:
MAANADALTESE
1.–7. jaepiedaltese: 328 tæjmoeh
NOEREDALTESE
8.–10. jaepiedaltese: 249 tæjmoeh (256 tæjmoeh dejtie mah 10. jaepiedaltesem illieh 2013/2014)
STUDIJERYÖJREDEN ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH
Jåa1: 140 tæjmoeh
BARKOEFAAGELES ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMH
Jåa1: 56 tæjmoeh
LISSIEBIGKEME SIJEHME STUDIJEMAAHTOSE BARKOEFAAGELES ÖÖHPEHTIMMIEPROGRAMMIDE
Jåa3: 84 tæjmoeh
Faagen maadth maahtoeh
Vihkeles tjiehpiesvoeth leah sjïehtesjamme maahtoeulmine, gusnie dah viehkiehtieh faagemaahtoem evtiedidh jïh mestie dah akte bielie. Eatnemefaagesne guarkebe vihkeles tjiehpiesvoeth naemhtie:
Njaalmeldh tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea goltelidh, håaledh jïh soptsestidh juktie buerkiestidh, juekedh jïh daajroem eatnemefaageles sisveginie evtiedidh mah leah vïhtesjimmiej jïh dååjrehtimmiej bïjre. Daate sæjhta jiehtedh eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie daajroem leerehtidh jïh gyhtjelassh, argumentasjovnh jïh buerkiestimmieh darjodh. Edtja aaj maehtedh soptsestimmievuekiem, dïejvesh jïh vuesiehtimmieh sjïehtedidh åssjelasse jïh dåastoejidie. Evtiedimmie njaalmeldh tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh goltelidh jïh soptsestidh dååjresi jïh vïhtesjimmiej bïjre, jïh ahkedh vielie gïerve aamhtesh åehpiedehtedh jïh digkiedidh. Edtja jiene-jienebe eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie soptsestidh satne guarkeme, jïjtse vuarjasjimmieh utnedh jïh meatan årrodh faageles digkiedimmine.
Maehtedh tjaeledh eatnemefaagesne lea eatnemefaageles teekstesjangerh nuhtjedh juktie gyhtjelassh jïh hypoteesh darjodh, soejkesjh jïh buerkiestimmieh tjaeledh, viertiestidh jïh ussjedidh bïevnesi bïjre, jïh gaaltijh maereleslaakan nuhtjedh. Edtja vïhtesjimmieh jïh dååjrehtimmieh buerkiestidh, bïevnesh tjåanghkan giesedh, vuajnoeh argumenteradidh jïh feeltebarkoste, eksperimentijste jïh teknologeles evtiedimmieprosessijste reektedh. Tjaelemeprosesse soejkesjimmien raejeste gïetedimmien jïh åehpiedehtemen raajan tjaalegijstie, sæjhta jiehtedh learohke tjuara eatnemefaageles dïejvesh, goerh jïh symbovlh nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme. Evtiedimmie tjaelemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie soptsestimmievuekieh nuhtjedh goske ånnetji ånnetji aalka vielie veele eatnemefaageles dïejvesh, symbovlh, grafihkh jïh argumentasjovnh nuhtjedh. Edtja maehtedh ahkedh vielie gïerve tjaalegh tjaeledh, jïh laejhtehkslaakan jïh jeereldihkie gaaltijidie nuhtjedh mah leah åssjelasse jïh dåastoejasse sjïehtedamme.
Maehtedh lohkedh eatnemefaagesne lea guarkedh jïh nuhtjedh eatnemefaageles dïejvesh, symbovlh, goerh jïh argumenth ulmiestuvreldh barkoen tjirrh, eatnemefaageles tjaalegigujmie. Edtja maehtedh damtijidh, toelhkestidh jïh bïevnesh nuhtjedh tjåanghkan bïejeme tjaalegijstie gærjine, plaerine, åtnoebïhkedimmine, njoelkedassine, brosjyrine jïh digitaale gaaltijinie. Lohkeme eatnemefaagesne lea laejhtehkslaakan vuarjasjidh guktie bïevnesh våajnoes dorjesuvvieh jïh åtnasuvvieh argumeentine, g.j. daataj, aerviedimmiej, jiehtegi, hypoteesi jïh vihtiestimmiej gaskem joekehtidh. Evtiedimmie lohkemetjiehpiesvoeteste eatnemefaagesne lea maehtedh gaavnedh jïh nuhtjedh bïevnesh aelhkie tjaaleginie, goske maahta tjaalegh guarkedh ahkedh jienebi faagedïejvesigujmie, symbovlh, goerh, tabellh jïh sjïere bïevnesh. Krïevenasse laejhtehks lohkemasse jïh maehtedh sjyöhtehke bïevnesh damtijidh jïh vuarjasjidh mejtie maahta gaaltijidie leajhtadidh læssene, dehtie miereste gosse maahta sjïehteladteme gaaltijh nuhtjedh, goske maahta ribledh jïh bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie, jïh vuarjasjidh man sjyöhtehke dah leah.
Maehtedh ryöknedh eatnemefaagesne lea taalematerijellem ribledh, gïetedidh jïh vuesiehtidh. Edtja maehtedh dïejvesh, möölehtimmiedïrregh, möölegeektievoeth, formelh jïh grafihkem nuhtjedh. Ryökneme eatnemefaagesne lea aaj maehtedh viertiestidh, vuarjasjidh jïh argumenteradidh man reaktoe dah aerviedimmieh, illedahkh jïh vuesiehtimmieh leah. Evtiedimmie ryöknemetjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh aelhkie vuekieh nuhtjedh juktie ryöknedh jïh öörnegen mietie bïejedh, goske maahta vuarjasjidh veeljeme vuekijste, dïejvesijstie, formelijstie jïh möölehtimmiedïrregijstie. Edtja aaj maehtedh ahkedh giervebe vuesiehtimmieh jïh vuarjasjimmieh darjodh, jïh ryöknemem nuhtjedh faageles argumentasjovnesne.
Digitaale tjiehpiesvoeth eatnemefaagesne lea digitaale dïrregh nuhtjedh juktie goerehtidh, vïhtesjadtedh, aerviedidh, visualiseradidh, vihtiestidh jïh åehpiedehtedh daatah jïjtse jïh mubpiej goerehtimmijste, voejhkelimmijste jïh feeltebarkoste. Edtja aaj maehtedh ohtsemedïrregh nuhtjedh, ohtsemevuekieh haalvedh jïh laejhtehkslaakan gaaltijh vuarjasjidh jïh sjyöhtehke bïevnesh veeljedh eatnemefaageles aamhtesi bïjre. Evtiedimmie digitaale tjiehpiesvoetijste eatnemefaagesne lea maehtedh digitaale dïrregh nuhtjedh goske ahkedh buerebelaakan maahta jïjtjeraarehke digitaale gaaltijh, dïrregh, meedijh jïh bïevnesh veeljedh jïh nuhtjedh.
Maahtaldahkeulmieh
Maahtoeulmie 2. jaepiedaltesen mænngan
Dotkijassa
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- saanside nuhtjedh juktie veartenem goerehtidh gietskene byjresisnie
- buerkiestidh, vuesiehtidh jïh soptsestidh jïjtse vïhtesjimmiej bïjre voejhkelimmijste jïh eatnamistie
- vaahra-symbovlem damtijidh vaarege aamhtide jïh vaarege tjoevkese
Almetje eatnamisnie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- darjomh eatnamisnie tjirrehtidh juktie eatnemen bïjre lïeredh, soptsestidh man åvteste daate lea vihkeles, jïh almetji sijjien bïjre eatnamisnie ussjedidh
- soptsestidh guktie lea almetji jïh kreeki gaskemsh, jïh almetjen dïedten bïjre kreekide hijvenlaakan gïetedidh, gaskem jeatjah våaroeminie saemien heamturine jïh soptsesinie
- vïhtesjimmieh nuhtjedh jaepieboelhkide buerkiestidh saemien jïh nöörjen aerpievuekesne, jïh soptsestidh guktie dah saemien askedïejvesh, fenomenh eatnamisnie buerkiestieh, jïh reaktoe vaarjoej bïjre soptsestidh vearolden, tsiehkien jïh jaepieboelhken mietie
Gellievoete eatnamisnie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- damtijidh jïh buerkiestidh naan sjædtoe- jïh kreeke-aarhth voengesne, jïh dejtie dåehkine veesmedh
Kråahpe jïh healsoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nommem bïejedh jïh funksjovnem buerkiestidh naan byjngetje jïh sisnjelds bielide almetjekråahpeste
- raastebïejemen, goerkesen jïh seahkarimmien bïjre soptsestidh jïjtse jïh mubpiej kråahpese,
- buerkiestidh jïh soptsestidh saansi bïjre jïh dejtie voerkeslaakan vïhtesjimmine nuhtjedh gosse ålkone jïh gåetesne mejnie akt gïehtele
Fenomenh jïh aamhth
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh jïh vuesiehtidh guktie eatneme, aske jïh biejjie gaskemsh svihtjieh, jïh jaepieboelhki, dygnen jïh askeboelhki bïjre soptsestidh
- aamhth buerkiestidh jïh aamhth væhtaj mietie veesmedh mejtie maahta vïhtesjidh
- voejhkelimmieh darjodh tjaetsine jïh tjoevkine, jïh vïhtesjimmiej bïjre soptsestidh
Teknologije jïh hammoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- daeverh darjodh mah maehtieh svihtjedh viehkine tjaetseste jallh elmeste, jïh soptsestidh guktie dah fungeradieh
- daeverh darjodh mah refleksjovnem tjoevkesistie nuhtjieh, jïh soptsestidh guktie dah fungeradieh
Maahtoeulmie 4.jaepiedaltesen mænngan
Dotkijassa
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- eatnemefaageles dïejvesh nuhtjedh juktie buerkiestidh jïh åehpiedehtedh jïjtse vïhtesjimmieh, raeriestidh jïh soptsestidh seapan buerkiestimmiej bïjre dan bïjre maam vïhtesjamme
- möölehtimmiedïrregh nuhtjedh, daatah öörnegen mietie bïejedh, vuarjasjidh mejtie illedahkh leah reaktoe jïh dejtie åehpiedehtedh digitaale viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
- reektehtsh jïh buerkiestimmieh tjaeledh, jïh aelhkie digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegh darjodh
- bïevnesh ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles aamhtesi bïjre ovmessie gaaltijijstie, jïh gaaltijidie neebnedh
Almetje eatnamisnie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- meatan årrodh darjoeminie gusnie almetjh vierhtieh eatnamistie veedtjieh, jïh soptsestidh guktie daah vierhtieh nåhtose dorjesuvvieh
- buerkiestidh maam maahta darjodh juktie eatnemem voengesne gorredidh, jïh argumenteradidh guktie maahta tjaebpieslaakan eatnamisnie fealadidh jïh aaj dam darjodh
Gellievoete eatnamisnie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- jieledesyklusen bïjre soptsestidh jïh jieledesyklusem viertiestidh såemies sjædtoe- jïh kreeke-aarhtide
- jieledevuekiem buerkiestidh såemies kreekedåehkide mah leah nåhkelamme viehkine bïevnesh tjöönghkedh jïh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie öörnegen mietie bïejedh
- kreeki bïjre soptsestidh, kreeketryjjesvoetem digkiedidh jïh mïeli jïh faaktaj gaskem joekehtidh
- biologeles nåhkedimmiem goerehtidh, jïh aktem jieledegievliem eatnamisnie buerkiestidh
- gaaltijeveesmemem tjirrehtidh jïh digkiedidh man åvteste gaaltijeveesmeme lea vihkeles
Kråahpe jïh healsoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- kruepieslaakan buerkiestidh guktie almetjen kråahpe lea bæjjese bigkeme
- beapmoe-sjalkemesystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dïhte fungerede
- daektide jïh åedtjide buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie kråahpe maahta svihtjedh
- bïevnesh brosjyrijste jïh digitaale tjaalegijstie nuhtjedh juktie aktem sïejhme skïemtjelassem buerkiestidh jïh guktie maahta dam båehtjierdidh, jïh buerkiestidh man åvteste mijjieh vaksijnam vaeltebe naan skïemtjelassi vööste
- vïhtesjidh jïh buerkiestidh guktie kråahpe reagerede ovmessie tsiehkine, jïh soptsestidh ovmessie domtesereaksjovni bïjre, jïh ektiedimmiem fysiske jïh psykiske healsoen gaskem
Fenomenh jïh aamhth
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- aktem digitaale tjåanghkan bïejeme tjaalegem darjodh såemies dejstie planeti bïjre mijjen biejjiesystemesne, viehkine bïevnesh ohtsedidh jïh gaaltijh neebnedh
- voejhkelimmieh tjirrehtidh mah vuesiehtieh aamhth jïh aamhtepleentegh maehtieh jeatjahlaakan sjïdtedh gosse dah joekehtslaakan tsevtsiedamme sjidtieh
- fenomenh goerehtidh elmien jïh tjoejen bïjre, buerkiestidh maam vuajna, jïh buerkiestimmieh raeriestidh
- vïhtesjadtedh jïh buerkiestidh jïjtse vïhtesjimmieh vearoldistie, temperatuvrem mööledh jïh mööledh man jïjnje obreme jallh tsuatseme jïh illedahkide vuesiehtidh viehkine grafihkeste, jïh vearoldevæhtaj jïh mïerhkebiejjiej bïjre soptsestidh
- naestieguvvieh damtijidh jïh tjuvtjiedidh, soptsestidh guktie almetjh maehtieh naestieguvviej mietie vaaksjoehtidh
- vïhtesjidh jïh soptsestidh goeksegi jïh jeatjah fenomeni bïjre elmesne, jïh mytah jïh vaajesh vaajestidh naestie-elmien jïh goeksegi bïjre saemien aerpievuekesne, jïh jeatjah aerpievuekiejgujmie viertiestidh
Teknologije jïh hammoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- soejkesjidh, bigkedh jïh teestadidh aelhkie maallh bigkemetseegkeldahkijste, jïh prosessem vihtiestidh åssjaldahkeste gaervies dorjesasse, tjaaleginie jïh guvviejgujmie
- tseegkeldahkh buerkiestidh, jïh digkiedidh man åvteste naan tseegkeldahkh leah vielie stabijle. jïh stuerebe leavloem tööllieh mubpijste
- damtijidh jïh buerkiestidh guedtije struktuvrh ovmessie tseegkeldahkine voengesne
Maahtoeulmie 7. jaepiedaltesen mænngan
Dotkijassa
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- eatnemefaageles gyhtjelassh hammoedidh man akt bïjre learohke onterde, raeriestidh seapan buerkiestimmieh, aktem soejkesjem darjodh jïh goerehtimmieh tjirrehtidh
- soptsestidh man åvteste eatnemedaejriemisnie lea vihkeles hypoteesh darjodh jïh teestadidh viehkine systematihkeles vïhtesjimmijste jïh voejhkelimmijste, jïh soptsestidh man åvteste vihkeles illedahkh viertiestidh
- digitaale viehkiedïrregh nuhtjedh eksperimentelle barkosne jïh feeltebarkosne
- olkese giesedh jïh gïetedidh eatnemefaageles bïevnesh tjaalegijstie ovmessie meedijinie, jïh aktem åehpiedehtemem darjodh
- lohkedh jïh guarkedh vaahra-mïerhkesjimmiem aarkebiejjien dorjesinie
Almetje eatnamisnie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- soejkesjidh guktie edtja eatnemen vierhtieh nuhtjedh jïh nuhtedh, aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh, tjöönghkemen bïjre askeboelhki jïh jeatjah fenomeni mietie eatnamisnie, jïh aerpievuekiejgujmie viertiestidh jeatjah saemien siebriedahkine
- buerkiestidh guktie daajroe kreeki jïh ledtiej dåemiedimmien bïjre åtnasuvvieh vijremisnie, göölemisnie, lidtemistie jïh båatsosne, jïh dåeriesmoerh digkiedidh nuhtemen bïjre mijjen vijrevierhtijste
- soptsestidh guktie jeatjah aalkoealmetjh eatnemevierhtide nuhtjieh
Gellievoete eatnamisnie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh unnemes aktene eatnemedajvesne, vïhtesjimmieh vïhtesjadtedh jïh illedahkide systematiseradidh
- blommasjædtoeh goerehtidh jïh buerkiestidh, jïh funksjovnide dejtie ovmessie sjædtoebielide buerkiestidh tjaaleginie jïh guvviejgujmie
- goerehtidh jïh digkiedidh naan faktovrh mah maehtieh tsevtsedh guktie vetsmieh bïhtsegieh jïh sjædtoeh sjidtieh
- naan væhtah buerkiestidh sjædtoe-, goebpere- jïh kreeke-aarhtine jïh dejtie öörnegen mietie bïejedh
Kråahpe jïh healsoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh almetjekråahpen evtiedimmiem, boernese-aalkoven raejeste geerve almetjen raajan
- buerkiestidh mij puberteetesne heannede jïh joekehts kjønnsidentiteeten bïjre soptsestidh, jïh jeerehtsen bïjre seksuelle vaaksjoehtimmesne
- åejviebielieh buerkiestidh vaajmoe- jïh gåbloesysteemesne jïh maam funksjovnide dïhte kråahpesne åtna
- buerkiestidh guktie kråahpe jïjtjemse vaarjele skïemtjelassi vööste, jïh guktie infeksjovneskïemtjelassh heerrede jïh båehtjerde
- bïevnesh jïh taalematerijellem tjöönghkedh jïh healsoeskaarah digkiedidh mah maehtieh sjïdtedh gosse ovmessie geeruvevierhtieh nåhtede
Fenomenh jïh aamhth
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- animasjovnh jïh jeatjah maallh nåhtadidh juktie buerkiestidh guktie planeeth jïh aske svihtjieh, jïh buerkiestidh guktie jaepieboelhkh jïh askeboelhkh sjidtieh
- buerkiestidh guktie naan mineraalh jïh bïerje-aarhth leah sjïdteme, jïh goerehtidh naan såarhth mah gïetskesisnie gååvnesieh
- åtnoem buerkiestidh naan energijegaaltijijstie åvtesne jïh daelie, jïh bïevnesh jïh statistihkem ribledh ovmessie gaaltijijstie juktie buerkiestidh jïh digkiedidh konsekvensh energijeåtnoste byjresasse gïetskesisnie jïh abpeveartenisnie
- dïejvesem klijma buerkiestidh, naan fåantoeh klijmajarkelimmide damtedh, jïh goerehtidh jïh vïhtesjadtedh konsekvensh ekstreme-vearoldistie
- fenomenh goerehtidh tjoejen, govlemen jïh gijjen bïjre, vïhtesjimmide digkiedidh jïh buerkiestidh guktie tjoeje maahta govlemem irhkedh
- voejhkelimmieh darjodh magnetismine jïh elektrisiteetine, jïh illedahkide buerkiestidh jïh åehpiedehtedh
- vihkeles jïjtsevoeth buerkiestidh gaassine, væskine, garre aamhtine jïh fasesertiestimmine viehkine partihkelemaalleste
- buerkiestidh guktie aamhth leah bæjjese bigkeme, jïh guktie aamhth maehtieh jorkesidh viehkine dïejvesidie atovmh jïh molekylh nuhtjedh
- voejhkelimmieh tjirrehtidh ovmessie kjemiske reaksjovnigujmie jïh buerkiestidh dej sjïere væhtah
Teknologije jïh hammoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- soejkesjidh, bigkedh jïh teestadidh mekaniske stååkegaevnieh, jïh prinsihph buerkiestidh mekaniske sertiestimmide
- soejkesjidh, darjodh jïh teestadidh aelhkie dorjesh mah elektriske energijem nuhtjieh, jïh reklameradidh gaervies dorjeme dorjesidie
- jieledem buerkiestidh akten dorjesasse jïh digkiedidh mennie mieresne dorjese sjeahta monnehke evtiedimmine
Maahtoeulmie 10.jaepiedaltesen mænngan
Dotkijassa
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- hypoteesh buerkiestidh mejtie gåarede teestadidh, soejkesjidh jïh tjirrehtidh goerehtimmieh dejstie, jïh vïhtesjimmieh jïh illedahkh aktene reektehtsisnie digkiedidh
- ribledh jïh gïetedidh eatnemefaageles daatah, aerviedimmieh darjodh jïh illedahkh grafihkeleslaakan vuesiehtidh
- tjaalegh tjaeledh mah buerkiestieh jïh argumenteradieh jïh sjyöhtehke gaaltijidie vuesiehtieh, kvaliteetem vuarjasjidh jïjtse tjaaleginie jïh mubpiej jïh tjaalegidie staeriedidh
- buerkiestidh man åvteste vihkeles ektiedimmieh gïehtjedidh fåantoen jïh illedahken gaskem, jïh buerkiestidh man åvteste vihkeles argumenteradidh, ovsïemes årrodh jïh bæjhkoehtidh eatnemedaejriemisnie
- eatnemefaageles argumenth, faktah jïh jiehtegh damtijidh tjaaleginie jïh grafihkine plaerijste, brosjyrijste jïh jeatjah meedijijstie, jïh sisvegem laejhtehkslaakan vuarjasjidh
- jearsoesvoeteråajvarimmieh fulkesidh mah leah buerkiestamme HMS-ruvtijnine jïh vaahra-vuarjasjimmine
Almetje eatnamisnie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- gosse eadtjohkelaakan meatan, vuesiehtidh jïh buerkiestidh guktie edtja bïerkenidh eatnamisnie
- vïhtesjidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie darjomh almetjijstie leah aktem eatnemedajvem tsevtseme, goerehtidh guktie ovmessie iedtielahtjh tsevtsemasse vuejnieh, jïh råajvarimmieh raeriestidh mah maehtieh eatnemem vaarjelidh båetijen aejkien boelvide
- saemien teermh nåhtadidh juktie vïhtesjimmieh buerkiestidh lopmen jïh daelhkien bïjre, jïh soptsestidh man åvteste daajroe lopmen jïh daelhkien bïjre lea joekoen vihkeles juktie eensilaakan fealadidh jïh aerpievuekien jielemedarjoemisnie
Gellievoete eatnamisnie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- åejvievæhtide evolusjovneteorijesne buerkiestidh jïh vïhtesjimmieh tjïelkestidh mah teorijem dåarjoehtieh
- buerkiestidh guktie kreeke- jïh sjædtoecellah leah bæjjese bigkeme, jïh åejvievæhtide buerkiestidh fotosyntesesne jïh celle-voejngehtimmesne
- cellajuekemem, genetiske jeereldihkiem jïh aerpiem buerkiestidh
- åejvievæhtide teorijine buerkiestidh guktie eatneme jorkese jïh lea jorkesamme tïjje doekoe, jïh våaromem daejtie teorijide buerkiestidh
- goerehtidh jïh vïhtesjadtedh biotiske jïh abiotiske faktovrh aktene ekosystemesne voengesne, jïh ektiedimmieh faktovri gaskem buerkiestidh
Kråahpe jïh healsoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- nervasystemem jïh hormonsystemem buerkiestidh, jïh buerkiestidh guktie dah prosesside kråahpesne stuvrieh
- åenehkslaakan boernese-evtiedimmiem jïh baersielimmiem buerkiestidh
- dåeriesmoerh buerkiestidh jïh digkiedidh seksualiteeten, seksuelle vaaksjoehtimmien, kjønnsidentiteeten, raastebïejemen jïh seahkarimmien, seksuelle suetieskïemtjelassi, prevensjovnen jïh aborten bïjre
- buerkiestidh guktie jïjtse jieledevuekie maahta healsoem tsevtsedh, daan nuelesne seagkanimmie jïh byöpmedimssturremh, bïevnesh viertiestidh ovmessie gaaltijijstie, jïh digkiedidh guktie maahta healsoeskaarah heerredidh
- vuesiehtimmieh vedtedh saemien jïh jeatjah almetjebådtjese, jïh joekehtsem alternatijve medisijnen jïh skuvlemedisijnene gaskem digkiedidh
Fenomenh jïh aamhth
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- universet jïh ovmessie teorijh buerkiestidh guktie universe lea evtiesovveme
- buerkiestidh guktie jaepieboelhkh sjidtieh, gusnie jïh man åvteste gaskejïjjebiejjie jïh jemhkeldstïjje
- aktem aamhtesem goerehtidh goerehtimmeste veartenerommeste, jïh viertiestidh jïh åehpiedehtedh bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
- maadthaamhti jïjtsevoeth buerkiestidh jïh ektiedimmieh åtnosne periodesystemeste
- jïjtsevoetide muvhtide aamhtide aarkebiejjeste goerehtidh, jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh heajjoedimmien bïjre loetemijstie
- goerehtidh jïh klassifiseradidh raajnes aamhth jïh aamhtepleentegh mestie man varke dah tjaetsesne loetesuvvieh, guktie buelieh jïh suvries jïh basiske ektievoeth
- soejkesjidh jïh tjirrehtidh voejhkelimmieh påvisningsreaksjovnigujmie, leehpeme aamhtijste aktene pleentegisnie jïh analyjse ammes aamhteste
- hydrokarbonh, alkoholh, karboksylsyrah jïh karbohydrath goerehtidh, buerkiestidh aamhtide jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dah dorjesuvvieh jïh gusnie dah åtnasuvvieh
- buerkiestidh guktie rå-åålja jïh eatnemegaasse leah sjïdteme
- dïejvesidie straejmie, spenning, resistanse, effekte jïh induksjovne nuhtjedh juktie illedahkh buerkiestidh voejhkelimmeste straejmiegievliejgujmie
- buerkiestidh guktie mijjieh maehtebe elektriske energijem darjodh orrestimmeles jïh ij-orrestimmeles energijegaaltijijstie, jïh digkiedidh mah byjreseeffekth mah sjidtieh dej ovmessie vuekijste energijem darjodh
- buerkiestidh dïejvesidie drïekte jïh akselerasjovne, stoeredahkide mööledh aelhkie viehkiedïrregigujmie, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie faamoe lea ektiedamme akselerasjovnese
- voejhkelimmieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh barkojne, energijine jïh effektine
- buerkiestidh guktie trafihken jearsoesvoetedalhketjh skaarah heerredieh jïh vaeniedieh goerpine jïh ovlæhkojne
- voejhkelimmieh tjirrehtidh tjoevkine, vuajnojne jïh klaeriejgujmie, jïh illedahkide buerkiestidh
Teknologije jïh hammoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- dorjesh evtiedidh sjïere krïevenassigujmie jïh vuarjasjidh man funksjovnelle dah dorjesh leah, man vietseles dah leah utniejasse jïh man guhkiem dorjesh ryöhkoeh viertiestamme monnehke evtiedimmine
- jïjtsevoeth materijaline teestadidh jïh buerkiestidh mah dorjemassesne åtnasuvvieh, jïh materijaleåtnoem vuarjasjidh gosse byjresem krööhkeste
- aktem elektrovneles kommunikasjovnesystemem buerkiestidh, buerkiestidh guktie bïevnesh sirtesuvvieh seedtijistie dåastoejasse, jïh buerkiestidh positijve jïh negatijve konsekvensh
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan- studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh
Dotkijassa
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- soejkesjidh jïh tjirrehtidh ovmessie såarhts goerehtimmieh juktie damtijidh variabelh, veedtjedh jïh gïetedidh daatah jïh reektehtsem tjaeledh gusnie digkede jueriem möölehtimmeste jïh vuarjasjidh mejtie fiejliegaaltijh
- illedahkh jïh jiehtegi gaskem juekedh jïh kvaliteetem digkiedidh jïjtse jïh mubpiej vuekine jïh jïjtse jïh mubpiej daatine jïh toelhkestimmine
- digkiedidh eatnemefaageles dåeriesmoerh mah leah sjyöhtehke daan biejjien mah våaromem utnieh praktihkeles goerehtimmine jallh systematiseradamme bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
- aelhkie daatasimuleradimmieh jallh animasjovnh nuhtjedh juktie vuesiehtidh jïh buerkiestidh eatnemefaageles fenomenh, jïh hypoteesh teestadidh
- joekehts jïh hedtieh digkiedidh guktie aerpievuekien daajroe jïh daejremen daajroe eatnemen bïjre tseegkesåvva jïh guhkiebasse soptsesuvvieh
Monnehke evtiedimmie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh dïejvesem monnehke evtiedimmie
- suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
- faktovrh buerkiestidh mah illedahkh vedtieh akten populasjovnen stoeredahkese, jïh vuesiehtimmieh vedtedh mah jarkelimmieh orreme flora’sne jïh fauna’sne noerhtedajvine
- goerehtalledh mah vaaroeh jïjtje veeljie jïh faageles jïh etihkeles argumenteradidh dej veeljemi bïjre mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnoemaalline
- suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
Beapmoe jïh healsoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh dah vihkielommes energijevedtije fearoe-aamhth, dej kjemiske væhtah jïh buerkiestidh man åvteste dah vihkeles kråahpese
- vuesiehtimmieh vedtedh mah vitamijnh, mineraalh jïh sporstoff kråahpe daarpesje, jïh guktie maahta aktem jeereldihkie beapmoevuekiem hoksedh
- aelhkie kjemiske voejhkelimmieh darjodh juktie fearoe-aamhth vuesiehtidh beapmojne, jïh buerkiestidh maam vïhtesjamme
- åejviebiehkide buerkiestidh beapmoesjalkemen (fordøyelse), transporten jïh jeatjahtehtemen bïjre energijevedtije fearoe-aamhtijste kråahpesne
- såemies åejviebielieh buerkiestidh kosmetiske dorjesinie jïh aktem dagkeres dorjesem darjodh jïjtse vaaroedeklarasjovnine
- digkiedidh gyhtjelassh seagkanimmien, byöpmedimssturremen jïh saavremen bïjre, jïh guktie jieledevuekie healsoem tsevtsie
Bioteknologije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- dïejvesem genetisk kode buerkiestidh, jïh åejviebiehkide proteinsyntesesne buerkiestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie aerpie jïh byjrese ektesne spielieh
- dïejvesidie kroessedimmie jïh genmodifisering buerkiestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie bioteknologije åtnasåvva juktie jïjtsevoeth modifiseradidh sjædtoej jïh kreeki luvnie
- bijjieguvviem vedtedh ovmessie såarhts medisijnen åtnoen bïjre bioteknologijeste, jïh nuepieh jïh haestemh digkiedidh dagkarinie åtnosne
- argumenth viertiestidh bioteknoligije-åtnoen bïjre, jïh faageles jïh etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh dej bïjre
Goekedimmie jïh radioaktiviteete
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh guktie goeksege sjædta jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie Nöörje lea orreme jïh lea akte vihkeles laante goerehtimmesne daennie suerkesne
- ozon-skierien ulmiem buerkiestidh goekedæmman biejjeste
- buerkiestidh mij drivhuseffekte lea, jïh buerkiestidh guktie almetji darjomh energijebalansem jarkelieh atmosfææresne
- buerkiestidh naan seapan konsekvensh lissiehtamme drivhuseffekteste arktihken jïh vueliehkåbpoe dajvine, jïh aktem sjyöhtehke klijmaråajvarimmiem digkiedidh
- voejhkelimmieh tjirrehtidh radioaktiviteetine, bieliedimmietïjjine jïh duekiegoekedimmine, fenomenide buerkiestidh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh
- væhtah buerkiestidh ovmessie såarhts ioniserende goekedimmine, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dagkeres goekedimmie åtnasåvva teknihkeles jïh medisijnen åtnosne
- buerkiestidh guktie elektromagnetiske goekedimmie veartenerommeste maahta toelhkestamme sjïdtedh jïh bïevnesh vedtedh veartenerommen bïjre
Energije båetijen aajkan
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- voejhkelimmieh darjodh biejjiecellajgujmie, biejjiefeengkijigujmie jïh baahkedimmiepumpajgujmie, buerkiestidh guktie dah fungeradieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh man stoerre nåhtoe lea
- buerkiestidh mij lea redoksreaksjovnh, voejhkelimmieh darjodh båeltielimmine, galvaniske elementine jïh elektorlysine, jïh illedahkide buerkiestidh
- buerkiestidh guktie naan sïejhme batterijh jïh båeltielimmiecellah fungeradieh, jïh gusnie dah åtnasuvvieh
- buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije
- joekehtsem buerkiestidh energijegaaltiji jïh energijeguedtiji gaskem, jïh akte sjyöhtehke energijeguedtije båetijen aajkan
Maahtoeulmie Jåa1 mænngan – barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh
Dotkijassa
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- soejkesjidh jïh tjirrehtidh ovmessie såarhts goerehtimmieh juktie damtijidh variabelh, veedtjedh jïh gïetedidh daatah jïh reektehtsem tjaeledh gusnie digkede jueriem möölehtimmeste jïh vuarjasjidh mejtie fiejliegaaltijh
Monnehke evtiedimmie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh dïejvesem monnehke evtiedimmie
- faktovrh buerkiestidh mah illedahkh vedtieh akten populasjovnen stoeredahkese, jïh vuesiehtimmieh vedtedh mah jarkelimmieh orreme flora’sne jïh fauna’sne noerhtedajvine
- goerehtalledh mah vaaroeh jïjtje veeljie jïh faageles jïh etihkeles argumenteradidh dej veeljemi bïjre mah maehtieh viehkiehtidh aktine monnehke åtnoemaalline
- suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
Beapmoe jïh healsoe
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh dah vihkielommes energijevedtije fearoe-aamhth, dej kjemiske væhtah jïh buerkiestidh man åvteste dah vihkeles kråahpese
- vuesiehtimmieh vedtedh mah vitamijnh, mineraalh jïh sporstoff kråahpe daarpesje, jïh guktie maahta aktem jeereldihkie beapmoevuekiem hoksedh
- aelhkie kjemiske voejhkelimmieh darjodh juktie fearoe-aamhth vuesiehtidh beapmojne, jïh buerkiestidh maam vïhtesjamme
- åejviebiehkide buerkiestidh beapmoesjalkemen (fordøyelse), transporten jïh jeatjahtehtemen bïjre energijevedtije fearoe-aamhtijste kråahpesne
- såemies åejviebielieh buerkiestidh kosmetiske dorjesinie jïh aktem dagkeres dorjesem darjodh jïjtse vaaroedeklarasjovnine
- digkiedidh gyhtjelassh seagkanimmien, byöpmedimssturremen jïh saavremen bïjre, jïh guktie jieledevuekie healsoem tsevtsie
Energije båetijen aajkan
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- voejhkelimmieh darjodh biejjiecellajgujmie, biejjiefeengkijigujmie jïh baahkedimmiepumpajgujmie, buerkiestidh guktie dah fungeradieh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh man stoerre nåhtoe lea
- buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije
Maahtoeulmie Jåa3 mænngan- lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose
Dotkijassa
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- illedahkh jïh jiehtegi gaskem juekedh jïh kvaliteetem digkiedidh jïjtse jïh mubpiej vuekine jïh jïjtse jïh mubpiej daatine jïh toelhkestimmine
- digkiedidh eatnemefaageles dåeriesmoerh mah leah sjyöhtehke daan biejjien mah våaromem utnieh praktihkeles goerehtimmine jallh systematiseradamme bïevnesh ovmessie gaaltijijstie
- aelhkie daatasimuleradimmieh jallh animasjovnh nuhtjedh juktie vuesiehtidh jïh buerkiestidh eatnemefaageles fenomenh, jïh hypoteesh teestadidh
- joekehts jïh hedtieh digkiedidh guktie aerpievuekien daajroe jïh daejremen daajroe eatnemen bïjre tseegkesåvva jïh guhkiebasse soptsesuvvieh
Monnehke evtiedimmie
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- suksesjovneprosessh aktene ekosystemesne goerehtidh jïh buerkiestidh
Bioteknologije
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- dïejvesem genetisk kode buerkiestidh, jïh åejviebiehkide proteinsyntesesne buerkiestidh jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie aerpie jïh byjrese ektesne spielieh
- dïejvesidie kroessedimmie jïh genmodifisering buerkiestidh, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie bioteknologije åtnasåvva juktie jïjtsevoeth modifiseradidh sjædtoej jïh kreeki luvnie
- bijjieguvviem vedtedh ovmessie såarhts medisijnen åtnoen bïjre bioteknologijeste, jïh nuepieh jïh haestemh digkiedidh dagkarinie åtnosne
- argumenth viertiestidh bioteknoligije-åtnoen bïjre, jïh faageles jïh etihkeles dåeriesmoerh digkiedidh dej bïjre
Goekedimmie jïh radioaktiviteete
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh guktie goeksege sjædta jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie Nöörje lea orreme jïh lea akte vihkeles laante goerehtimmesne daennie suerkesne
- ozon-skierien ulmiem buerkiestidh goekedæmman biejjeste
- buerkiestidh mij drivhuseffekte lea, jïh buerkiestidh guktie almetji darjomh energijebalansem jarkelieh atmosfææresne
- buerkiestidh naan seapan konsekvensh lissiehtamme drivhuseffekteste arktihken jïh vueliehkåbpoe dajvine, jïh aktem sjyöhtehke klijmaråajvarimmiem digkiedidh
- voejhkelimmieh tjirrehtidh radioaktiviteetine, bieliedimmietïjjine jïh duekiegoekedimmine, fenomenide buerkiestidh jïh aelhkie aerviedimmieh darjodh
- væhtah buerkiestidh ovmessie såarhts ioniserende goekedimmine, jïh vuesiehtimmieh vedtedh guktie dagkeres goekedimmie åtnasåvva teknihkeles jïh medisijnen åtnosne
- buerkiestidh guktie elektromagnetiske goekedimmie veartenerommeste maahta toelhkestamme sjïdtedh jïh bïevnesh vedtedh veartenerommen bïjre
Energije båetijen aajkan
Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh- buerkiestidh mij lea redoksreaksjovnh, voejhkelimmieh darjodh båeltielimmine, galvaniske elementine jïh elektorlysine, jïh illedahkide buerkiestidh
- buerkiestidh guktie naan sïejhme batterijh jïh båeltielimmiecellah fungeradieh, jïh gusnie dah åtnasuvvieh
- buerkiestidh ovmessie såarhts åtnoem biomasseste goh energijegaaltije
Faagem vierhtiedidh
Nænnoestimmieh galhkuvevuarjasjæmman:
Galhkuvevuarjasjimmie
Jaepiedaltese | Öörnege |
10. jaepiedaltese | Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh. |
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose | Learohkh edtjieh aktem galhkuvekarakterem utnedh. |
Eksamene learoehkidie
Jaepiedaltese | Öörnege |
10. jaepiedaltese | Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenese geasalgidh. Edtja eksamenem tjirrehtidh dæjpeles boelhkine. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh | Learohkh maehtieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenese geasalgidh. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose | Learohkh maehtieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenese geasalgidh. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksamene ajve faagem lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose feerhmie (84 tæjmoeh). |
Eksamene privatistide
Jaepiedaltese | Öörnege |
10. jaepiedaltese | Vuartesjh sïejhme öörnegem maadthskuvlelïerehtæmman geerve almetjidie. |
Jåa1 barkoefaageles ööhpehtimmieprogrammh | Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Jåa1 studijeryöjreden ööhpehtimmieprogrammh | Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. |
Jåa3 lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose | Privatisth edtjieh njaalmeldh-dæjpeles eksamenem vaeltedh. Eksamene gietskene dorjesåvva jïh sensureradamme sjædta. Eksamene ajve faagem lissiebigkeme sïejhme studijemaahtose feerhmie (84 tæjmoeh). |
Dah sïejhme nænnoestimmieh vuarjasjimmien bïjre lea vihtiestamme ööhpehtimmielaaken mieriedimmesne