- Ulbmil
- Fága váldooasit
- Diibmolohku
- Vuođđogálggat
-
Gelbbolašvuođamihttomearit
- Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋil
- Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋil
- Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋil
- Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil
- Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1 – studerenráhkkanahtti oahppográmmaid maŋŋil
- Gelbbolašvuođamihttomearit Jo1 – fidnofágalaš oahppoprográmmaid maŋŋil
- Gelbbolašvuođamihttomearit Jo3 – lasáhus oppalaš studerengelbbolašvuhtii maŋŋil
- Árvvoštallan fágas
Gelbbolašvuođamihttomearit 10. jahkeceahki maŋŋil
Álggahalli dutki
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne- sátnádit iskkahahtti hypotesaid, plánet ja iskat daid ja digaštallat dárkomiid ja bohtosiid raporttas
- háhkat ja gieđahallat luonddufágalaš dieđuid, meroštallat ja ovdanbuktit bohtosiid gráfalaččat
- čállit čilgejeaddji ja ákkastalli teavsttaid mat čujuhit relevánta gálduide, árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid kvalitehta ja dárkkistit teavsttaid
- čilget manne lea dehálaš ohcat oktavuođaid sivaid ja váikkuhusaid gaskka ja čilget manne ákkastallan, máŋggaoaivilvuohta ja almmuheapmi leat dehálaččat luonddudiehtagis
- identifiseret luonddufágalaš ákkaid, faktaid ja čuoččuhusaid áviissaid, gihppagiid ja eará mediaid teavsttain ja grafihkain, ja árvvoštallat sisdoalu kritihkalaččat
- čuovvut sihkkarvuođadoaibmabijuid mat leat válddahallon DBS-rutiinnain (HMS) ja riskaárvvoštallamiin
Olmmoš ja luondu
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne- praktihkalaš searvama bokte čájehit ja selvehit mo birget luonddus jierpmálaš ja bealuštahtti láhkai
- dárkot ja buktit ovdamearkkaid dasa mo olbmuid doaimmat leat váikkuhan dihto luondduguvlui, iskat iešguđet berošteaddjijoavkkuid oainnuid váikkuhussii ja árvalit doaimmaid mat sáhttet gáhttet luonddu boahttevaš buolvvaide
- geavahit sámegiel doahpagiid čilget iežas dárkomiid muohttaga ja siivvu hárrái, ja ságastallat manne diehtu muohttaga ja siivvu birra leat erenoamáš dehálaččat dorvvolaš vádjoleamis ja árbevirolaš ealáhusdoaimmas
Luonddu girjáivuohta
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne- čilget evolušuvdnateoriija váldobeliid ja selvehit dárkomiid mat dorjot dán teoriija
- válddahit ealli- ja šaddoseallaid huksehusa ja čilget fotosyntesa ja seallaheakkadeami váldobeliid
- selvehit seallajuohkáseami ja genehtalaš variašuvnnaid ja árbbi
- čilget váldobeliid teoriijain das mo máilbmi rievdá ja lea rievdan áiggiid mielde, ja čilget dáid teoriijaid duogáža
- iskat ja registreret biohtalaš ja abiohtalaš fáktoriid ekovuogádagas lagašbirrasis ja čilget dáid fáktoriid oktavuođaid
Rumaš ja dearvvašvuohta
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne- válddahit nearvavuogádaga ja hormonavuogádaga ja čilget mo dat stivrejit rupmaša proseassaid
- válddahit oanehaččat ogi šaddama ja mo máná riegádeapmi dáhpáhuvvá
- sátnádit ja ságaškuššat čuolmmaid mat gusket seksualitehtii, seksuálalaš gessomiidda, sohkabealidentitehtii, rájáid bidjamii ja árvvusatnimii, seksuálalaš njoammudávddaide, prevenšuvdnii ja abortii
- čilget mo iežas eallinláhki sáhttá váikkuhit dearvvašvuhtii, dása gullá guoiradeapmi ja borranváttut, buohtastahttit iešguđet gálduid dieđuid, digaštallat mo dearvvašvuođavahágiid sáhttá eastadit
- buktit ovdamearkkaid sámi ja eará álbmotmedisiidnii ja digaštallat molssaevttolaš medisiinna ja skuvlamedisiinna erohusa
Fenomenat ja ávdnasat
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne- válddahit universsa ja iešguđet teoriijaid dasa mo universa lea ovdánan
- čilget mo jagiáiggit šaddet, gos ja manne lea gaskaijabeaivváš ja skábma
- iskat fáttá máilmmiávvosa suokkardeamis, ja buohtastahttit ja ovdanbuktit iešguđet gálduid dieđuid
- válddahit vuođđoávdnasiid ja ovttastusaid iešvuođaid periodavuogádaga geavahemiin
- iskat soames dábálaš ávdnasiid kemiijalaš iešvuođaid ja dahkat ovttageardánis meroštallamiid mat gusket luvvadusaid láivudeapmái
- iskat ja klassifiseret čielga ávdnasiid ja ávnnasseaguhusaid luvvilvuođa čázis, bulešvuođa ja suvrra ja básalaš iešvuođaid mielde
- plánet ja čađahit geahččaladdamiid duođaštanreakšuvnnaiguin, sirret ávdnasiid seaguhusain ja analyseret amas ávdnasa
- iskat hydrokarbonaid, alkoholaid, karboksylsuvrriid ja karbohydráhtaid, válddahit ávdnasiid ja addit ovdamearkkaid buvttadanvugiide ja geavahanvugiide
- čilget mo álgoviđaolju ja luonddugássa leat šaddan
- geavahit elrávdnji-, gealdu-, resistánsa-, efeakta- ja indukšuvdna-doahpagiid čilget geahččaladdanbohtosiid rávdnjebiiriiguin
- čilget mo mii sáhttit buvttadit elektrihkalaš energiija ođasmuvvi ja ođasmuvakeahtes energiijagálduin, ja digaštallat makkár birasváikkuhusat šaddet iešguđet energiijabuvttadanvugiin
- selvehit leaktu- ja akselerašuvdna-doahpagiid, mihtidit sturrodagaid ovttageardánis veahkkeneavvuiguin ja addit ovdamearkkaid dasa mo fápmu lea čadnon akselerašuvdnii
- čađahit geahččaladdamiid ja ovttageardánis meroštallamiid barggu, energiija ja efeavtta hárrái
- selvehit mo johtolatsihkkarastinbiergasat eastadit ja unnidit vahágiid bárttiin ja lihkohisvuođain
- čađahit geahččaladdamiid čuovgga, oainnu ja ivnniid hárrái, ja válddahit ja čilget bohtosiid
Teknologiija ja designa
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne- gáibádusmearrádusaid vuođul ráhkadit buktagiid, ja árvvoštallat buktaga funktionalitehta, geavahanmuni ja eallingearddi guoddevaš ovdáneami ektui
- iskat ja válddahit dakkár ávdnasiid iešvuođaid mat adnojit buvttadanproseassas, ja árvvoštallat ávnnasgeavaheami birasgáhttema ektui
- válddahit elektrovnnalaš gulahallanvuogádaga, čilget mo dieđut sirdásit sáddejeaddjis vuostáiváldái, ja selvehit positiivvalaš ja negatiivvalaš váikkuhusaid
Side 9 Av 13