Learoesoejkesje eatnemefaagesne saemien (NAT2-03)

Ulmie

Eatnemedaejreme lea sjïdtedamme dan åvteste almetje lea tjetskehke, jïh daarpesje vaestiedassh gaavnedh gyhtjelasside sov bïjre, jieleden jïh jieledevuekien bïjre jïh mijjen sijjien bïjre eatnamisnie jïh universesne, jïh lea naemhtie akte bielie mijjen kultuvreste.

Saepmesne daan beajjetje maanah jïh noerh aktene siebriedahkesne byjjenieh, gusnie maahta aerpievuekien jieledevuekieh vuejnedh, jïh daejbaaletje daejreme jïh gïerve teknologije leah gaavnedamme. Saemien aerpievuekien daajroe eatnemen bïjre aktem ållesth ussjedimmiem jïh goerkesem fokusisnie åtna, gusnie leavloem beaja praktihkeles tjiehpiesvoetide. Eatnamisnie bïerkenidh jïh eatnemem eensilaakan jïh jiermijeslaakan nuhtjedh leah vyörtegs saemien tjiehpiesvoeth, gusnie daajroe boelveste boelvese sertieståvva eadtjohke darjomi tjirrh. Eatnemefaage edtja daejnie daajroesertiestimmine viehkiehtidh.

Laakh jïh teorijh eatnemedaejriemisnie leah maallh aktede gellielaaketje rïektesvoeteste, jïh daah maallh jorkesieh jallh vijriesåbpoe evtiesuvvieh orre vïhtesjimmiej, haarjanimmiej jïh åssjaldahki tjirrh. Akte vihkeles bielie dehtie sïejhme daajroste lea daejredh eatnemedaejreme lea evtiedimmesne, jïh dotkeme jïh orre daajroe eatnemedaejriemisnie jïh teknologijesne leah joekoen vihkeles siebriedahken evtiedæmman jïh jieledebyjresasse.

Jalhts eatnemedaejreme lea ovmessie faagebieline juakasovveme, goh biologije, fysihke jïh kjemije jïh geofaage, dle ulmie lea skuvlefaage eatnemefaage dovne teoretihkeles jïh praktihkeles vååjnoeh goh akte ållesth faage.

Daajroe jïh goerkese eatnemen bïjre jïh dåårjese eatnamisnie maahta væljoem skreejrehtidh eatnemevierhtide vaarjelidh, dam biologeles gellievoetem vaarjelidh jïh aktine monnehke evtiedimmine viehkiehtidh. Daan sjïekenisnie saemieh jïh jeatjah aalkoealmetjh daajroem utnieh eatnemen bïjre maam tjuara seahkaridh. Seamma tïjjen dle eatnemefaage edtja viehkiehtidh guktie maanah jïh noerh daajroeh jïh vuajnoeh evtiedieh, mah dejtie aktem eensi vuajnoem vedtieh dan ektiespïelese eatnemen, almetjen, teknologijen, siebriedahken jïh dotkemen gaskem. Daate lea vihkeles ihke fïerhte almetje edtja nuepieh utnedh ovmessie såarhts eatnemedaejremen jïh teknologeles bïevnesh guarkedh. Daate edtja fïerhten almetjasse aktem våaromem vedtedh meatan årrodh prosessine siebriedahkesne.

Dovne dæjpeleslaakan jïh teorijen mietie barkedh ovmessie dåeriesmoerigujmie laboratovrijinie jïh eatnamisnie lea daerpies jis edtja dååjrehtimmiem åadtjodh, jïh daajroem evtiedidh vuekiej jïh ussjedimmievuekiej bïjre eatnemedaejriemisnie. Daate maahta viehkiehtidh skaepiedihksvoetem evtiedidh, laejhtehkslaakan ussjedidh, eerlege årrodh jïh eadtjohkelaakan meatan årrodh desnie gusnie eatnemefaageles daajroe jïh maehtehtjevoete leah meatan. Jeereldihkie lïerehtimmiebyjresh goh feeltebarkoe eatnamisnie, laboratorijinie eksperimenteradidh jïh museumidie, daejremejarngide jïh sïeltide mïnnedidh, sæjhta lïerehtimmiem eatnemefaagesne ræjhkoesåbpoe darjodh, jïh nuepiem vedtedh ussjedidh, tjetskehke jïh heehkehts årrodh. Maahtoe utnedh ovmessie såarhts tjaalegh, vuekieh jïh teknologeles raerieh guarkedh aktem hijven våaromem vadta barkoefaageles ööhpehtimmide, vielie lohkedh jïh barkosne jïh eejehtallemisnie lïeredh abpe jieledem.

Side 1 Av 13

Fant du det du lette etter?

0/250
0/250

Tusen takk for hjelpen!