OAHPPOPLÁDNA – IEŊŊILSGIELLA (ENG1-03)

Ulmme

Ieŋŋilsgiella le væráltgiella. Gå ietjá almatjij ietjá rijkajs æjvvalip, sijdan jali mannulagán, le miján álu dárbbo ieŋŋilsgiellaj. Ieŋŋilsgiella aneduvvá filmajn, girjálasjvuodan, lávllagijn, valástallamijn, oassásijn, buktagijn, diehtagin, ja teknologijan ja daj adnosuorgij baktu le ållo bágo ieŋŋilsgielas boahtám mijá giellaj. Gå galggap diedojt åhtsåt iehtjama berustimijs jali fágalasj aktijvuodan, de åhtsåp ieŋŋilsgiellaj. Ja ieŋŋilsgiella aneduvvá ienebut åhpadusán gå åvddåla ja aj nubbengiellan moatten vidnudagán.

Jus galggap rijbbat væráldin gånnå ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamin, le dárbulasj adnet ieŋŋilsgielav ja diehtet gåktu giella aneduvvá duon dán aktijvuodan. Dát merkaj åvdedit báhkoboanndudagáv ja tjehpudagáv anátjit giela jiednasystemav, duollatjállemav, grammatihkav ja prinsihpajt gárgadis- ja tækstadahkamij, ja máhttet gielav hiebadit duon dán fáhkaoassáj ja guládallamdilláj. Dát sisadná sieradit njálmálasj ja tjálalasj giellaanov ja formálalasj ja iehpeformálalasj giellaanov. Vijdábut merkaj dat vieledit kultuvralasj sæbrástallamvuogijt ja vættsásvuodakonvensjåvnåjt gå lip gielav adnemin.

Gielav oahppá gå adná tevstaj valjesvuodav, gånnå tækstamoallánahkko aneduvvá vijdes dádjadusájn. Dási gulluji njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktema moatten kombinasjåvnån, ja moatte njálmálasj ja tjálalasj tevsta digitála mediájs. Gå lip diedulattja strategijajda ma aneduvvi gå gielajt oahppap, ja strategijajt ma viehkedi mijáv dádjadittjat ja dádjaduvátjit, de åmastip máhtov ja tjehpudagáv álkkebut ja buorebut. Ájnas le aj biedjat allasis ulmijlt gåktu gielav oahppat, ja gávnnat gåktu ulmijda jåksåt ja árvustallat ietjas giellaanov. Ieŋŋilsgielav oahppat doalvvu moattegielakvuohtaj mij máhttá sjaddat oassen ietjama persåvnålasj åvddånimes.

Duodden giella oahppamij galggá ieŋŋilsgiella vaddet dádjadusáv viessomvuohkáj ja kultuvrajda gånnå ieŋŋilsgiella le oajvvegiellan jali almulasj giellan. Fága baktu galggap dádjadit gåktu ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamgiellan. Oahppat ieŋŋilsgielak rijkaj birra ja ieŋŋilsgiela ano birra moatten rijkajgasskasasj kontevstajn, vaddá midjij máhttelisvuodav dádjadit væráldav mij mijáv birástahttá ja ieŋŋilsgiela åvddånimev værálda giellan. Ieŋŋilsgielak girjálasj tevsta máhtti vaddet låhkåmávov ja tjiegŋalap dádjadusáv iehtjádijs ja ietjastimme. Njalmálasj, tjálalasj ja digitála tevsta, musihkka ja ietjá kultuvrraåvddånbuktema máhttá arvusmahttet ietjas gisjugisvuodav ja sjuggelisvuodav.

Ieŋŋilsgiela fáhka le sihki adnofáhka ja dannelsesfag. Dajna vatteduvvá máhttelisvuodav oassálasstet guládallamij persåvnålasj, sosiála, girjálasj ja fágalasj suorgijda. Fága baktu oadtju dábálasj giellamáhtudagáv gå gulldal, ságas, låhkå ja tjállá, ja oadtju máhttelisvuodav åmastittjat diedojt ja fáhkamáhtov ieŋŋilsgiela baktu. Åvddånibme kommunikatijva ja gielalasj tjehpudagáj ja kultuvralasj dádjadus máhttá åvdedit buorep aktan doajmmamav, dádjadusáv ja vieledusáv ulmutjij gaskan duot dát kultuvra duogátjis. Nav sjaddá giella- ja kultuvramáhtudahka oassen gájkkásasj dannelsen ja le siegen nannimin demokráhtalasj berustimev ja guojmmeviesátvuodav.

Side 1 Av 11

Fant du det du lette etter?

0/250
0/250

Tusen takk for hjelpen!